Varju vihmavarju varju

Merit Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeval püütakse vihmapiisku tõrjuda ka kõrgtehnoloogiliste imevidinate abil kuid klassikalisele vihmavarjule pole tõsiselt võetavat alternatiivi veel leitud.
Tänapäeval püütakse vihmapiisku tõrjuda ka kõrgtehnoloogiliste imevidinate abil kuid klassikalisele vihmavarjule pole tõsiselt võetavat alternatiivi veel leitud. Foto: shutterstock.com

Ilmaprognoose uurides tuleb tunnistada, et imetabane suvi, mil nädalate kaupa siras päike ja õhutemperatuur ei jäänud kaugete lõunamaade omale suurt alla, on möödanik. Päevitusriided ja rannaplätud tuleb nüüd kummikute ja soojemate rõivaste vastu vahetada ning kohustuslikuks aksessuaariks saab vihmavari.

Eestimaa suved on juba kord sellised, et kunagi ei tea, kas ilmataat kostitab meid päikese või paduvihmaga. Ühel puhul on abiks päikese-, teisel vihmavari. Mõlema leiutise eest tuleks tänada hiinlasi.

Mõni teadlane usub, et meie esivanemad võtsid esimesena kasutusele varju, mis oli tehtud kimpu seotud lehtedest. Telgilaadne varjualune kaitses nii vihma kui ka päikese eest. Teised arvavad, et idee sündis siis, kui inimesed hakkasid otsima võimalust, kuidas varjualust endaga kaasas kanda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles