Tõnis Lukas poleks Valuoja koolimaja riigile ostnud

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Lukas
Tõnis Lukas Foto: Peeter Langovits/Postimees

Riigigümnaasiumide loomist alustanud haridusminister Tõnis Lukas on seda meelt, et protsess liigub õiges suunas. Viljandi puhul ei mõista ta aga, miks nõustus riik Valuoja kooli ostma.

Tõnis Lukas, eelmisel aastal sõlmisite haridusministrina eri tasemel lepinguid paljude linnadega. Nüüdseks on mitu neist seisma pandud. Kuidas teie meelest riigigümnaasiumide loomine areneb?

See protsess, mille ma algatasin, jätkub. Kokkulepped on sõlmitud ja need arenevad. Peale Tartu pole praegu teisi, kellega haridusministeerium oleks koostöö külmutanud. Vaid Herbert Masingu koolist uue gümnaasiumi loomine on seisma pandud.

Miks te eelmisel talvel riigigümnaasiumide asutamisega üldse tegelema hakkasite?

Võtsin süsteemse muudatuse ette pärast seda, kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ei õnnestunud kahte kooliastet lahutada. See teema aga elas edasi ja omavalitsused said aru, et õpilaste arvu vähenemisele peab reageerima. Algul tegelesid sellega vallad, aga nüüd tegelevad ka linnad.

Koostöölepingut sõlmides lubati linnadele suuri investeeringuid. Kas teie hinnangul oleks riigil raha jätkunud, et kõik need koolid tööle panna?

Mina pidasin õigeks, et riik toetaks seda protsessi, aga vastavalt vajadusele. Näiteks Sillamäe vajab metoodilist abi. Sinna oleks tarvis tuge eesti keelt valdavate õpetajate palkamiseks. Ei ole mingit ühtset hinnasedelit, kui palju tuleks omavalitsusele riigigümnaasiumi loomise eest maksta.

Viljandile maksis riik koolimaja eest 447 000 eurot ja sellele lisandub 7 miljonit eurot kooli ehitamiseks. Kas need kulutused on õigustatud?

Minulegi tuli üllatusena, et rahandusministeerium ja Riigi Kinnisvara aktsiaselts olid valmis Viljandilt koolihoone ära ostma. Minu arvates polnud see otstarbekas ning Haapsalus me nii enam ei talitanud. Viljandi puhul pidas rahandusministeerium seda vajalikuks.

Mis puudutab kooli ehitamist, siis see investeering on kindlasti õigustatud. Lisaks võtab riik enda kanda kooli sisulise tegevuse.

Kui palju teie arvates liitusid teised linnad riigigümnaasiumi loomisega sisulistel kaalutlustel ja kui palju mängis rolli linnajuhtide kadedus, nähes, kui palju sai uuest koolist tulu Viljandi?

Mulle tundus, et peamine oli ikka sisuline osa. Vähemalt Viljandis oli see kindlasti nii, ehkki just Viljandi sai finantsilist kasu. Ega ma linnapeade hinge ju näe. Loodan, et riigigümnaasiumide loomine on ette võetud sooviga parandada õppekvaliteeti ja õpilaste võimalusi.

Praegune minister Jaak Aaviksoo on teada andnud, et tahab enne uute riigigümnaasiumide loomist saada koolivõrgu korrastamise kohta riiklikku seisukohta. Kas teie meelest tuleks põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine taas riigikogus üles tõsta?

Diskussioonid sel teemal on ees ja kuigi mõni mõistlik erand peaks jääma, tervitan ma neid arutelusid. Tähtis on aga tähelepanu pöörata suurtele linnadele. Ma pole nõus mõttega, et igal pool tuleks koolivõrku muuta ühtmoodi ja vallad peaksid veel rohkem kokku tõmbama. Olulised otsused ja suur kokkuhoid tuleksid ikkagi suurte linnade arvel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles