Poolteist aastat tagasi sõitis eelmine haridusminister linnast linna ning sõlmis linnapeadega riigigümnaasiumide loomiseks järjest kokkuleppeid. Uue ministri ametisse astumise järel on need soiku jäänud.
Uus kool ujub kahe haridusministri plaanide vahel
28. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi on jõudnud kõige kaugemale. Riigigümnaasiumi uue hoone ehitus on rahamurede tõttu küll takerdunud, kuid kool on asutatud, direktor ja õppejuhatajagi palgatud ning hoone projekt valmib. Kõik see annab alust loota, et kui ehitushinnad liiga kiiresti eest ei kerki, võib uus gümnaasium 2013. aastal tõepoolest õiges majas ja õigel kujul tööd alustada.
Teistes linnades on olukord kehvem. Kõik need linnad, kes jõudsid endise haridusministri Tõnis Lukasega sõlmida uue kooli loomiseks ühiste kavatsuste kokkuleppe, on omapäi jäetud. Ministeeriumi avalike suhete osakonna konsultandi Asso Ladva kinnitust mööda on riik valmis neid akadeemilise gümnaasiumi loomisel toetama nõuga.
Tõnis Lukasega jõudsid peale Viljandi siduva kokkuleppeni Haapsalu ja Jõgeva. Asso Ladva selgituse kohaselt on uus minister Jaak Aaviksoo andnud teada, et nendes linnades riigigümnaasiumid ka luuakse. Viljandis peaks uus kool alustama 2012., Haapsalus 2013. ja Jõgeval 2014. aastal. Ühiste kavatsuste leppe on ministeerium sõlminud veel Valga, Võru ja Sillamäega.
Mitu gümnaasiumi üldse jääb?
Haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnul pole ministrite vahetamise järel niinimetatud akadeemiliste gümnaasiumide loomise mõttest loobutud, kuid üksikobjektidega enam edasi minna ei taheta. Seepärast on seatud suund, et need kolm linna, kes Lukase ministriks oleku ajal riigiga lepinguni jõudsid, oma gümnaasiumi ka saavad. Ülejäänud peavad ootama riiklikke hariduspoliitilisi otsuseid.
Küttise selgitust mööda otsitakse praegu vastust küsimusele, kuidas Eestis põhikoolide ja gümnaasiumidega edasi minna. Aasta lõpuks peaks selgus majas olema. Alles hiljuti tuli minister avalikkuse ees välja mõttega, et Eestis peaks 220 asemel olema 54 gümnaasiumi.
«Korraldasime ministeeriumis simulatsiooni ning kui võtta aluseks 550 õpilasega gümnaasium, nagu tuleb Viljandisse, siis neid mahuks Eestisse 40,» rääkis Küttis. Ehkki selline kooli suurus võimaldaks täiel määral rakendada uut õppekava, majandada õppeasutust normaalsel moel ja tõsta ka õpetajate palka, jääb 40 gümnaasiumi jutt Küttise väitel vaid mõttemänguks. «Selline plaan ei läheks poliitiliselt läbi,» lausus ta.
Nimelt jääks mitu Eesti maakonda sellisel juhul oma gümnaasiumist ilma ning vaevalt soovib Suure-Jaani valla suurune Hiiumaa kõik oma targad noored kohe pärast põhikooli mandrile saata. «See pole vastuvõetav,» nentis Küttis ja seetõttu ongi ministeeriumis võetud suund 50-60 gümnaasiumi loomisele.
Kuidas praegusi väikseid gümnaasiume sulgema ja uusi looma hakatakse, pole teada. Tegelikult on segane seegi, millal alustavad tööd Viljandi, Haapsalu ja Jõgeva riigikool.
Näiteks Haapsalu linnapea Urmas Sukles teadis paar nädalat tagasi vaid seda, et tulevase kooli hoone on Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile üle antud ning märtsis viib linn sealt õpilased välja. Ta avaldas lootust, et projekteerimine Riigi Kinnisvara aktsiaseltsis (RKAS) käib ja remondiraha on olemas.
Kullatud katsejänes või peibutuspart
Kui Viljandi riigigümnaasiumi asutamine esimest korda avalikkuse ette jõudis, rääkis ministeeriumi kantsler Janar Holm «Sakalale», et see peab saama kogu ülejäänud Eestile näidiseks. «Sellest tuleb teha väga korraliku õpikeskkonnaga kool, mis oleks justkui Mulgimaa pärl,» teatas Holm mullu veebruaris ja lisas, et kogu ettevõtmises pole ebaõnnestumiseks ruumi.
Need sõnad ja hiljem Viljandile antud raha viitavad asjaolule, et toonane minister kasutas Viljandit peibutusena kogu ülejäänud Eestile, et ka teisi linnu oma paati saada. Tagantjärele tark olles võib öelda, et see tal ka õnnestus.
Viljandi kui katsejänes sisuliselt kullati üle. Õpilaste nappuse käes kannatanud Valuoja kooli hoone müüdi 447 380 euro eest riigile ning lisaks kaubeldi välja vähemalt 7 miljonit eurot maksev koolimaja ehitus.
Haapsalu ja Jõgeva said võimaluse kinkida oma koolihoone riigile ning ennustatavad remondisummad on seal mitu korda väiksemad. RKAS-i teatel on Haapsalu kooli tarbeks 2,7 miljonit ja Jõgeva jaoks 1,8 miljonit eurot. Mõlemal juhul on kavas kasutada CO2 müügist saadud raha.
Kalle Küttis pole kolme linna näidete varal siiski nõus arvamusega, et Viljandi oleks justkui üle kullatud. «Ehk mindi algul tõesti uue kooli rajamisele liiga suure hooga peale, aga nüüd on ruumiprogrammi tublisti kokku tõmmatud,» lausus ta.
Varem Viljandi maavanemana töötanud Küttis toonitas, et on end siinse kooli asutamisest ja sellega kaasnevast eemale hoidnud, et ei tekiks muljet, nagu üritaks kohalik mees midagi enda kasuks pöörata. Küttise kanda on jäänud Haapsalu ja Jõgeva kooli asutamisega seonduvad mured.
Türi ja Valga läksid oma teed
Koolikorraldust hakati muutma mujalgi. Türi otsustas luua akadeemilise gümnaasiumi ja tegigi seda. Sama teed kavatseb minna Valga, kes enam riigi abile ei looda. Tartu linnavalitsus pakkus algul ministeeriumile kallilt remonditud Mart Reiniku kooli hoonet, kuid lahutas seal lõpuks ise põhi- ja keskkooli ning asutas Jaan Poska gümnaasiumi.
Kalle Küttis pole riigiametnikuna nõus andma hinnangut, kas Tõnis Lukase alustatud ettevõtmine oli kaval viis omavalitsusjuhte uute koolihoonetega ära osta, küll aga tunnistas ta, et kahe kooliastme lahutamine algas just tänu Lukase julgusele.
«Mis tehtud, see tehtud,» viitas Küttis kolmele linnale, kus riigi abil uue kooli asutamisega tegeldakse.
See, et uus minister on Lukasega võrreldes pidurit tõmmanud, ei tähenda asekantsleri meelest sugugi, et eesmärk oleks muutunud. «On ju selge, et kõikjale korraga uusi koole ehitada ei jõua,» selgitas Küttis.
Uute koolimajade ehitamiseks võib abi tulla euroliidu fondidest. Praegu on Euroopa raha Eesti haridusmaastikul kasutatud selleks, et teha korda kutsekoolid ja erivajadustega laste õppeasutused. Küttise sõnul on Jaak Aaviksoo andnud mõista, et järgmine suur programm võibki olla uute gümnaasiumide rajamine. «Ei saa teha korralikku kooli ilma korraliku ruumita,» lisas ta.
Esialgu on uute riigigümnaasiumide loomine siiski väga kahtlane. Võru abilinnapea Kersti Kõosaar tunnistas, et ehkki lootus sureb viimasena, ei hellita võrukad enam lootust, et riik neile uue maja kingiks.
«Meie läheme ehituse plaaniga edasi nii palju, kui riigil võimu on,» viitas Kõosaar sellele, et riigi abita Võrru puhast gümnaasiumi ei teki. «Linn on teraviku suunanud põhihariduse poole ning meie eesmärk on alustada põhikooli remonti.»
Seda, et ministri vahetumise järel on riigi suhtumine uute koolide loomisesse muutunud, tunnistas ka Valga linnapea Kalev Härk. «Algul lubati ka Valgas koolihoone remontida ja räägiti laiendamisest, aga saame ju aru, et riigil pole selleks raha,» rääkis ta.
Akadeemilise gümnaasiumi loomise kavast ei kavatse loobuda kumbki linn. Valga kavatseb sel teel edasi minna ka riigi abita, Võru aga ootab kindlasti ministeeriumi tuge. «Meie punnitamise pärast punnitama ei hakka,» sõnas Kersti Kõosaar.
Rakveres kerkis riigikooli teema küll paar korda üles, kuid sumbus kohe, ilma et algatajaga oleks hakatud isegi diskuteerima.
«Mingi virvendus oli, aga see jäi pinnapealseks,» lausus Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev. Raha, mis riigi kaukast Viljandisse jõuab, sealseid poliitikuid Suurkaevu sõnul kadedaks ei teinud. «Meie koolimajad on remonditud ning meil polnud ministeeriumile midagi letti panna,» selgitas ta.
ARVAMUSED
KERSTI KÕOSAAR,
Võru abilinnapea
Meie punnitamise pärast punnitama ei hakka.
AIN SUURKAEV,
Rakvere abilinnapea
Meil polnud ministeeriumile midagi letti panna.
KALLE KÜTTIS,
haridusministeeriumi asekantsler
Vahepeal oli küll tunne, et ei suuda välja mõelda, kuidas ja millise rahaga seda teha.
URMAS SUKLES,
Haapsalu linnapea
Ma ei kujuta küll ette, et riik võiks nii sensitiivsel teemal kui haridus oma lubadustest taganeda ja kooli avamata jätta.