Linnaisad kaaluvad õpilaste jätmist tuttavasse klassiruumi

Maagümnaasiumi praegused üheteistkümnenda klassi õpilased sooviksid neile tuttavates klassiruumides õppida ka järgmisel õppeaastal. Seda, kuidas neid säästa riigigümnaasiumi asenduspindadele kolimisest, alles kaalutakse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Esmaspäeval arutas Viljandi linnavolikogu hariduskomisjon maagümnaasiumi üheteistkümnendate klasside õpilaste vanemate pöördumist palvega, et nende lapsed saaksid gümnaasiumi praeguses koolimajas lõpetada. Otsuste langetamisega läheb veel aega.

Ligemale viiekümne allkirjaga pöördumises seisavad vanemad vastu kavale, mille kohaselt tuleb nende lastel järgmiseks õppeaastaks tuttavast koolimajast asenduspinnale kolida.

Niisugune plaan on tingitud sellest, et loodav riigigümnaasium soovitakse uue koolimaja ehituse venimisest hoolimata järgmisel aastal avada. Allakirjutanute hinnangul avaldaksid uus keskkond ja uued õpetajad abiturientidele halba mõju.

Erakorralisel koosolekul arutaski komisjon nädala eest edastatud ühispalve rahuldamise võimalikkust ja otstarbekust. Hariduskomisjoni esimehe Ruth Vaari sõnul on lõplike seisukohtade võtmiseks veel vara ning sinnamaale jõutakse tõenäoliselt alles mitme kuu pärast.

«Kõik pingutavad selle nimel, et jõuda parima variandini,» lausus Vaar. «Usun, et lõpuks leiame tõesti sellise lahenduse, mis kõiki lapsevanemaid rahuldab.»

Kes otsustab?

Et Viljandi linn on allkirjastanud haridusministeeriumiga paberid, mille järgi ta kohustub riigigümnaasiumi projektis osalema, tekib küsimus, kui palju on omavalitsusel üldse võimu lapsevanemate palvele vastu tulla või sellest keelduda.

Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus ütles, et linn ei saa kõnealuses küsimuses tõepoolest ise otsustada. Omavalitsus saab ministeeriumile esitada oma seisukoha ning anda soovitusi üht- või teistpidi toimida. Seisukohad ja soovitused edastatakse ministeeriumile loodava kooli direktori Ülle Luisu kaudu.

Koolijuht selgitas, et otsust langetades lähtutakse ikkagi sellest, milline lahendus on õpilastele parim. Seni on koostöö linna ja ministeeriumi vahel olnud väga hea ja Luisu arvates on võimalik saavutada üksmeel ka siis, kui linn jõuab järeldusele, et otstarbekaim on võimaldada praegustele üheteistkümnendatele klassidele tuttavas koolimajas lõpetada.

«Kõik küsimused lahendatakse nii, et raske ja keeruline aeg mööduks õpilastele võimalikult valutult,» kinnitas Luisk.

Tulekul on infopäev

2. novembril on maavalitsuse saalis riigigümnaasiumi infopäev, kuhu lapsed ja nende vanemad on kutsutud olukorda arutama. Ülle Luisk toonitas, et pärast seda käiakse kõigis koolides veel eraldi rääkimas, nii et infopäev pole ainus võimalus üksteise mõtteid ja arvamusi kuulata.

Ülle Luisk, Ruth Vaar ja maagümnaasiumi direktor Aavo Soopa on ühte meelt, et õpilastele ja nende vanematele tuleb riigigümnaasiumi projektiga seonduvaid asjaolusid silmast silma vesteldes veel palju selgitada.

«Üks asi on kirjalik vastus, teine asi inimestega rääkimine,» nentis Soopa.

Luisk avaldas lootust, et pärast infopäeva muutub lapsevanemate pöördumise osas nii mõnigi asi selgemaks. Lahtiseks jääb aga endiselt see, mil määral saavad tulevased abituriendid jätkata õppimist oma praeguste õpetajate käe all, nagu on lapsevanemate ühiskirjas soovitud. See oleneb sellest, millised pedagoogid riigigümnaasiumisse tööle  kandideerivad ja kes valituks osutuvad. Koolijuhi ütlemist mööda selgub see märtsikuu jooksul.

ARVAMUSED

RUTH VAAR,
volikogu hariduskomisjoni esimees
Usun, et lõpuks leiame tõesti sellise lahenduse, mis kõiki lapsevanemaid rahuldab.

TARMO LOODUS,
volikogu esimees
Linn ei saa kõnealuses küsimuses ise otsustada.

ÜLLE LUISK,
gümnaasiumi direktor
Kõik küsimused lahendatakse nii, et raske ja keeruline aeg mööduks õpilastele võimalikult valutult.