Poolsada Viljandi maagümnaasiumi lapsevanemat tegi linnajuhtidele ühispöördumise, paludes, et nende järeltulijad saaksid kooli lõpetada praeguses hoones ega peaks tuleval sügisel kolima loodava riigigümnaasiumi asendusruumidesse.
Lapsevanemad hakkasid linnajuhtide plaanile vastu
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
22. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maagümnaasiumi üheteistkümnendate klasside õpilaste vanemad kirjutavad pöördumises, et oma majata haridusasutuse käimapanek avaldab selleks ajaks abituriendiseisusesse tõusnud õppuritele negatiivset mõju. Tuttavast koolist asendusruumidesse kolimine, uue õppekava kasutuselevõtt ning uued õpetajad tekitaksid nende meelest palju lisapingeid, need aga mõjutavad laste eksamitulemusi ja pärsivad konkurentsivõimet kõrgkooli kandideerimisel.
Allakirjutanute hinnangul oleks parim lahendus lasta praegustel üheteistkümnenda klassi õpilastel gümnaasium vana süsteemi järgi ära lõpetada.
Maagümnaasiumi õpetaja, Viljandi linnavolikogu hariduskomisjoni liige Toomas Rähn edastas pöördumise linnale üleeile, kui oli eelarve- ja arengukomisjoni ning hariduskomisjoni koosolek. Koos haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega peetud istungil arutatigi riigigümnaasiumiga seotud küsimusi.
Millal alustada?
Linnavolikogu esimees Tarmo Loodus, loodava kooli direktor Ülle Luisk, abilinnapea Ardo Agasild ning haridus- ja teadusministeeriumi riigivaratalituse juhataja Indrek Riisaar kõnelesid sellest, kuhu on projektiga jõutud.
Ettekanded kinnitasid, et kui gümnaasiumi sisulise tegevuse ettevalmistamine püsib kenasti graafikus ja koostöö sujub, siis uude majja ei õnnestu kolida enne 2013/2014. õppeaastat.
Et linn soovib riigigümnaasiumi avada siiski järgmisel sügisel, tuleb esimene õppeaasta veeta asendusruumides. Klassiruumid oleksid Kaare koolis ja Paalalinna gümnaasiumi väikeste majas, kehalise kasvatuse tunnid peetaks spordihoones. Ülle Luisu kinnitust mööda on nimetatud asutused valmis enam kui 600 gümnasisti vastu võtma.
Tarmo Looduse hinnangul räägib 2012. aastal alustamise kasuks asjaolu, et sel moel viidaks lõpule plaan, mille nimel on jõupingutusi tehtud. Samuti oleks see riigile stiimul, et uus hoone võimalikult kiiresti valmis saaks.
Volikogu esimehe sõnul ei lahendaks edasilükkamine probleemi ning aasta pärast tuldaks samadele argumentidele tuginedes taas välja mõttega, et uue gümnaasiumi käimapanekuga oodataks.
Loodus rõhutas, et Kaare kool on lisaks oma lastele teise kooli õppureid mahutama pidanud viimasel kahel aastal ning sellega edukalt toime tulnud.
Seetõttu on ta kindel, et hakkama saadakse ka kolmandal korral. Küll aga tuleb enne hoonet korrastada ja Riigi Kinnisvara aktsiaseltsiga on esimehe kinnitust mööda selles ka kokku lepitud.
Koosoleku ainsa protokollitud ettepaneku tegi Jakobsoni gümnaasiumi direktor Eero Järvekülg, kes ütles, et plaan avada riigigümnaasium kõigest hoolimata tuleval aastal on ka tema juhitava kooli õpilased muretsema pannud. Järvekülg pakkus välja, et järgmisel sügisel võiksid uuele õppesüsteemile üle minna kümnes ja üheteistkümnes klass, abituriendid aga mitte.
Hariduskomisjoni liikmete küsimusele, kas kooli alustamisaja suhtes on lõplik otsus langetatud, vastas Ülle Luisk eitavalt ning lisas, et alternatiivseid võimalusi alles kaalutakse.
Kas maja ikka tuleb?
Pärimisele, et kas koolimaja ikka tuleb ja raha ehitamiseks jätkub, vastas ministeeriumi esindaja Indrek Riisaar, et riik on lubanud jääda projektile kindlaks.
Teadupärast on loodava koolimaja esialgset kavandit tugevasti koomale tõmmatud, kuid sellest hoolimata ületab prognoositav maksumus varem kindlaks määratud kulusid. Algul räägitud 3,5 miljonist eurost on ehitushindade hüppelise kallinemise tõttu saanud ligi 7 miljonit eurot ja on võimalik, et summa jõuab veelgi kosuda.
Riisaar kinnitas, et praeguse kavandi järgi suudab loodav gümnaasium mahutada kuni 700 õpilast ning projekti enam ei vähendata. Tema selgitust mööda ei oleks kulusid alandamata saanud riigilt lisaraha küsima minna, aga et vaeva on nähtud, võidakse puudujääv summa saada CO2 kvootide müügirahast.