Ettelugemispäev tutvustas koolielu uusi võimalusi

Kildu kooli infotehnoloog Edgar Adams (paremal) luges teksti 1971. aastal ilmunud paberraamatust, kolmanda klassi õpilane Ergo Adams aga iPadi tahvelarvutist. Teda abistas e-raamatute programmeerija Erki Adams (vasakul).

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kildu põhikool tähistas ettelugemispäeva tänavu isemoodi: koolipere ees astus üles kaks etlejat, kellest üks luges õpetlikku lugu paberraamatust ja teine e-lugerist.

Mõlemad esinejad kandsid ette katkendi Juhan Kunderi muinasjutust «Suur Peeter ja Väike Peeter», mis on kirja pandud juba XIX sajandi lõpul.

Kooli infotehnoloog Edgar Adams luges seda 1971. aastal ilmunud paberraamatust, kolmanda klassi õpilane Ergo

Adams aga iPadi tahvelarvutist, mis sisaldas 2011. aastal väljaantud e-raamatut.
Kuulajad said ettekantud lõike kontrollida väiksematest e-lugeritest, mis olid lastud saalis ringi käima ning jõudsid hiljem omanike kätte tagasi.

Kirjeldatud uut tehnoloogiat tutvustasid teisipäeval Kildu õpilastele Viljandis tegutseva osaühingu Sixty Four juht Algimantas Akmenskis ja süsteemi arhitekt Erki Adams. Mõistagi mängis nende külaskäigus tähtsat rolli see, et Adams on Kildu kooli vilistlane ning plaanib õppeasutusega edaspidi koostööd teha.

«E-raamatud hakkavad Eestis järjest rohkem levima ja meie Viljandis valmistame neid,» kõneles Algimantas Akmenskis õpilastele. Lähiajal plaanib firma hakata tootma ka e-õpikuid ja e-töövihikuid. Kui see plaan õnnestub, võib tulevikus juhtuda, et õpilane peab hommikul kooli kaasa võtma ainult sellesama tahvel­arvuti, mis mahutab kogu õpiaja jooksul vajamineva materjali.

«Praegu on need seadmed lastele muidugi liiga kallid, kuid kunagi langeb hinnatase nii palju, et neid on võimalik hankida,» prognoosis Akmenskis.

«Kahe või kolme aasta pärast leidub arvatavasti juba koole, kus selliseid aparaate kasutatakse ja niisugust õpet aktsepteeritakse,» lootis ta. «Juba praegu võiksid õpilased kooliraamatut lugeda e-lugerist, kuid paraku pole Eestis õpikud veel sel kujul kättesaadavad.»

Algimantas Akmenskise sõnul tunnevad kirjastused esialgu hirmu selle ees, et elektrooniliste õpikute faile on lihtne varastada ja kontrollimatult levitada. Tema nimetas seda kartust siiski põhjendamatuks, sest e-raamatute ostmisest ja levitamisest jääb alati internetti märge.

«Kui eelarvamusest on lahti saadud, tullakse selle mõttega kindlasti kaasa,» oli ta veendunud.

Esimesed katsetused

Hiljuti hakkas ettevõte looma elektrooniliste töövihikute süsteemi.

«Oleme autorite ja kirjastajatega teinud esimesed katsed ja mõelnud, kuidas anda välja interaktiivne töövihik, mida õpetaja saab pidevalt kontrollida,» rääkis Akmenskis firma plaanidest.

Selle süsteemi koostamisega tegeleb Erki Adams, kes nimetab kõnealust tööd tavaliste e-raamatute loomisest palju keerukamaks.

«Raamatute puhul pannakse tekstifail vormi, mida lugemisaparaat saab näidata, aga töövihikute puhul on vaja nuputada, kuidas laps saaks lünki täita. Töölehti peab olema võimalik saata õpetajale kontrollida ning too peab saama parandada just oma õpilaste töid,» selgitas Erki Adams.

Programmeerijad loodavad, et enne suve suudetakse e-töövihikuid juba mitmes Eesti koolis järele proovida. «Kõik sõltub sellest, kui palju me mujalt tuge saame. Kui peame töötama ainult omaenda entusiasmi ja kulude najal, läheb aega rohkem, aga kui riik või EAS meile appi tuleb, saame kiiremini hakkama,» kõneles Algimantas Akmenskis.

Üks õppeasutus, kus plaanitakse uut tehnoloogiat katsetada, on Kildu põhikool. Kui esinejad selle kohta kogunemisel lastelt nõusolekut küsisid, said nad saalist vastuseks üsna üksmeelse jaa.

Kott jääb kergemaks

Kildu põhikooli direktor Enn Siimer oli ettevõtmise suhtes positiivselt meelestatud. Ta tunnistas, et on e-lugerite alal täielik võhik, kuid idee õpikuid niisugusel kujul kasutusele võtta talle meeldis.

«See muudaks koolikotid kergemaks,» arutles ta. «Ühtlasi ei saa ükski õpilane öelda, et tal on õpik või töövihik koju jäänud.»

Praegused kallid ja rasked õppematerjalid toovad direktori sõnul kirjastustele küll tulu, kuid on koolidele väga kulukad.

«Meie oleme õpikutele ja töövihikutele juba liiga palju kulutanud,» nentis direktor. «Uue õppekava kasutusele võtmine nõuab uusi õpikuid, kuid nende valmimiseni on vaja kasutada vanu ning needki kuluvad ja vajavad väljavahetamist,» põhjendas ta.

«Peaaegu igal aastal on meil vahetunud inglise keele õpetaja,» tõi Siimer teise näite. «Igal pedagoogil on ainest erinev arusaam ja ta soovib osta uusi õpikuid.»

Sestap tulebki Kildu põhikoolil raamatute ostmiseks raha näpistada koolituskulude arvelt.
Enn Siimeri tõdemust mööda on õppematerjalid pahatihti liiga kalliks aetud.

«Mulle on arusaamatu, miks tehakse töövihikud värvilisele kriitpaberile. See muudab nende trükkimise kalliks ja vihikud raskeks. Sama hästi võiksid need olla õhukesel paberil, sest neid kasutatakse vaid üks aasta,» nentis ta.

Peale kõige muu saab elektroonilistesse õpikutesse ja töövihikutesse vajaduse korral kiiresti parandusi teha.

Praegu on e-lugerid ja iPadi tahvelarvutid õpilastele veel üsna võõrad. Kui direktor kogunemisel Kildu kooli lastelt küsis, kellel on kodus niisugune aparaat, tõusis vaid kaks arglikku kätt.

Selle vastu, et seadmed tulevikus kasutusele võetaks, polnud enamikul vastajatel midagi — ainult tagapingis istuvad vanemad poisid hõikasid, et nemad eelistaksid siiski paberväljaandeid.

LUGEMINE

Üleriigiline ettelugemispäev on 20. oktoobril.
• Seda on Eesti lastekirjanduse keskuse algatusel tähistatud 1994. aastast peale, väärtustamaks kooslugemist ja -mõtlemist.
• Ettelugemispäeva puhul leiab Viljandimaa koolides, lasteasutustes ja raamatukogudes aset palju üritusi.
• Neid korraldati lisaks e-lugerite tutvustamisele ka Kildu koolis. Näiteks kõlas seal terve nädala jooksul esimese tunni algul katkend Andrus Kiviräha raamatust «Kaelkirjak».
Allikas: «Sakala»

Tagasi üles