Tegelikud juhid peavad hakkama tankistide kõrval vastutama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Taavi Juul

FOTO: Rahandusministeerium

(Artikkel pärineb rahandusministeeriumi blogist. Seda on lehe tarbeks lühendatud.)

RAHANDUSMINISTEERIUMI maksukorralduse seaduse muutmise eelnõuga on kavas jõustada 2019. aasta jaanuarist muudatus, mille järgi võib lisaks maksukohustuslasele endale, tema seaduslikule esindajale, vara valitsejale või maksuesindajale nõuda maksuvõlga sisse ka isikult, kelle eesmärgipärase ja sihiliku tegevuse tulemusel on riigile põhjustatud maksukahju. Sellisel juhul vastutab tegelik juht tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kindlasti aga ei saa maksuhaldur tulevikus seetõttu lihtsustatud korras mis tahes maksuvõla olemasolu korral isikuid valimatult vastutusele võtta.

Kehtivas seaduses puudub võimalus nõuda sisse maksuvõlga isikult, kes ei ole äriseadustiku mõttes juriidilise isiku seaduslik esindaja, kuid kellel on ühingu üle tegelik mõjuvõim ja kes on ühingut täielikult või osaliselt kontrollides teinud maksuvõla põhjustanud toiminguid või tehinguid.

Ilmselt on muudatust valesti tõlgendatud. Seetõttu võib see tekitada avalikkuses segadust, nagu hakataks vastutusotsuseid tegema kõigi ühingutega seotud isikute kohta, kelle puhul on kahtlus, et nemad võivad olla andnud juhiseid maksukohustust mitte täita.

Ettevõtte majandusliku seisu järgi ollakse tihti valiku ees, kas maksta enne riigile, töötajatele või võlausaldajatele. Üldjuhul on see ettevõtja valik, keda eelistada. Rõhutada tuleb, et riigi ees lasuva maksuvõla tasumist on võimalik ajatada ja leppida kokku ajagraafik. Nii on võimalik jagada tekkinud maksukohustuse täitmine pikema perioodi peale ja üldises plaanis ei saa sellisel juhul rääkida ka maksuvõla tahtlikust tekitamisest. See eeldab muidugi, et maksukohustuslane ise näitab üles igakülgset huvi võlgnevus likvideerida.

MUUDATUS HÕLMAB eelkõige neid juhtumeid, mil maksukahju on tekitatud tahtlikult ja see pole tavapärane äririski realiseerumine. Tahtlust peab tõendama maksuhaldur. See välistab ühtlasi olukorra, et menetlust alustatakse liiga kergekäeliselt.

Kahtluse korral on nii maksukohustuslasel kui ka väidetaval tegelikul juhil õigus esitada omapoolseid selgitusi ja tõendeid, mis maksuhalduri seisukohti ümber lükkaks. Samuti ei saa selliseid menetlusi läbi viia automatiseeritud kujul ning teha maksu ja vastutusotsust ilma ametniku põhjaliku kaalutlusõiguse kohaldamiseta.

Muudatuse eesmärk on võtta vastutusele need isikud, kes tegutsevad tankistide taustal niinimetatud hallide kardinalidena, kasutades ametlikku juhti käepikendusena, et viia ellu oma pahatahtlikke eesmärke. Mõni inimene on kahjuks suhteliselt väikeste summade eest nõus olema tankistiks, teinekord endale arugi andmata, et selline tegevus kahjustab riigi huve ja tekitab kahju.

Ühtlasi on sellised inimesed tihti varatud, mistõttu pole vastutusotsuse tegemise korral neil võimalik tekitatud maksukahju korvata. Olukorras, kus ettevõte on varatuks tehtud ja formaalselt ettevõtet juhtival isikul vara puudub, on võimalused seda tegelikult kahju tekitajalt sisse nõuda piiratud.

Inimesed, kelle juhiste järgi tankistid tegutsevad, on üldjuhul väga hästi organiseeritud ja nende peamine eesmärk ongi pettuse teel isikliku kasu saamine. Sellisel juhul on põhjendatud, et ka nemad vastutaksid tekitatud maksuvõla eest.

Niisiis on soov võtta konspiratiivmeetoditel tegutsevate isikute tegevus kõrgendatud tähelepanu alla ja muuta nende pingutused maksukahju tekitada võimalikult raskeks. See aitab ühtlasi vähendada tankistide kasutamist ettevõtluskeskkonnas üldiselt ning efektiivsemalt tõkestada majandussüütegude, nagu rahapesu ja terrorism, rahastamist.

ÕIGUSKUULEKALE maksumaksjale muudatuse sisu selgitades tuleb rõhutada, et kokkuvõttes maksavad nemad kaudselt maksupetturite tekitatud maksukahju kinni. Saamata jäänud maksutulu võrra väheneb riigi võimekus pakkuda paremaid avalikke teenuseid ning seeläbi saab kahjustada aus konkurentsikeskkond.

Otsustavaid meetmeid kasutamata võib jääda tegelikele maksukahju tekitajatele karistamatuse tunne, mis annab julgust oma tegevusega jätkata. Selline lähenemine ei ole riigi ega ühegi ausa maksumaksja huvides.

Paljud praegused ja endised äriühingute juhid, aga ka nendega seotud isikud tunnevad huvi, kuidas nad saavad ennast kaitsta selle eest, et maksuhaldur ei saaks hakata neid süüdistama maksuvõla tahtlikus tekitamises. Siinkohal tuleb toonitada, et ettevõtte juht peab lisaks ettevõtte juhtimisele vastutama raamatupidamiskohustuse täitmise ning aruannete koostamise ja esitamise eest, aga ka tagama nende sisulise õigsuse ja kehtivatele õigusaktidele vastavuse.

Kuigi ettevõtja eesmärk on teenida kasumit, ei tohi selle saavutamisel jätta teadlikult ja tahtlikult seadusega ette nähtud maksukohustus täitmata. Seetõttu on ettevõtjal hoolsuskohustus, et üldse ei tekikski võlgnevusi, mida ei suudeta täita.

ÜHTLASI PEAVAD majandustehingud olema korrektselt dokumenteeritud, et küsimuste või kahtluste korral oleks olemas tõendid tehingute kinnitamiseks. Nii saab välistada olukordi, et keegi saab teise inimese maksukohustuse täitmise rikkumises süüdi lavastada. Kui isiku tegevuses puuduvad maksukahju tahtliku tekitamise tunnused, siis ei saa vastav regulatsioonimuudatus neid ka kuidagi puudutada.

Näiteks kui juhtkond nõuab raamatupidajalt tegelikkusele mittevastava deklaratsiooni esitamist, peaks ta plaanitavale õigusrikkumisele tähelepanu pöörama ja tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisest keelduma. Siis ei saa hiljem keegi ka süüdistada, nagu oleks tema olnud ühingu tegelik juht, kes vastutab maksukahju tekitamise eest.

VÕIMALUSEL TULEB ettevõtte juhile esitada omapoolne eriarvamus. Selline lähenemine suunab kõiki ettevõtjaid ja nendega seotud isikuid suuremale hoolsusele, et maandada võimalike riskide teke ja küsimus, kas maksuvõlg on tekitatud tahtlikult või mitte.

Mõnikord võib aruandluses olla tekkinud ka viga, mida saab hilisemate deklaratsiooniparandustega kõrvaldada. Seetõttu ei maksa ausal maksumaksjal hirmu tunda, nagu võiks iga keskmine maksukohustuslane või temaga seotud isik langeda põhjendamatult maksuhalduri kõrgendatud huvi alla. Juhul kui on tekkinud kartus, et maksuhaldur survestab maksukohustuslast põhjendamatult, saab maksukohustuslane esitada kaebuse ja nõuda temaga tegeleva ametniku taandamist.

Tagasi üles