Repliik. Kes soovis õlut puhtas klaasis?

Hans Väre
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VILJANDI, EESTI, 17NOV16.Pildil Hans Väre...MARKO SAARM/SAKALA
VILJANDI, EESTI, 17NOV16.Pildil Hans Väre...MARKO SAARM/SAKALA Foto: Marko Saarm

Mitu head aastat tagasi sai Viljandi lokaal City üle Eesti kuulsaks, kui teenindaja tõi väikeste lastega einestanud naisele kühvli ja harja, et too põngerjate laua alla poetatud toidujäänused ära koristaks. See juhtum tuleb mulle iga kord meelde, kui mõnes söögikohas oma aastase lapse järelt suurema segaduse ära püüan klaarida. Mitte selleks, et ennetada kühvli ja harjaga kohtumist, vaid lihtsalt elementaarsest viisakusest jätta ümbrus maha samas seisukorras kui see oli saabudes.

Ainult et enamasti ma ei jäta. Nimelt tuleb lapsetool peaaegu alati niiske lapiga üle käia ka enne lapse sinna sisse panekut, mitte ainult pärast sööki. Miskipärast saab lõviosa söögikohapidajatest ja teenindajatest küll hästi aru, et lauad peab enne uute klientide saabumist puhtaks pühkima, kuid lapsetool jäetakse rokast küürimata, nagu oleks see niikuinii lootusetu juhtum. Ja see ei ole ainult Eesti probleem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles