Eile tegi riigikogu ees oma aastaettekande riigikontrolör Mihkel Oviir, kes muu hulgas avaldas arvamust, et kui haldusreformi ei suudeta ellu viia, tuleb riigil muuta omavalitsuste ülesandeid.
Ettekanne vaagis elu Eestis
19. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oviir märkis, et omavalitsuse ehk võimu lähedus rahvale on oluline, kuid samal ajal peab omavalitsus suutma täita talle seadusega pandud ülesandeid.
«Me võime maale teha klubisid ja seltse, kuid see ei ole omavalitsus. Omavalitsusel on teatud ülesanded, mida ta täitma peab,» rõhutas Oviir. «Küsimus ei ole rahas. Vahel öeldakse, et andke raha juurde.
Kui ühel vallaametnikul on kaheksa ülesannet, mida ta peab professionaalsel tasemel täitma — no seda ei ole võimalik teha.»
Oviiri sõnul ei taha ta kritiseerida mõtet, et omavalitsus peab rahvale lähemal olema. «Aga me ei saa lubada, et omavalitsused ei suuda inimestele pakkuda seda teenust, mis on nende põhiseadusest ja teistest seadustest tulenev kohustus,» tähendas ta.
Eelarve ja päästefond
Riigikontrolör ei saanud oma ettekandes mööda ka rahaküsimusest. Ta märkis, et riigieelarve fikseeritud kulud on tuludest viimase viie aastaga üle kahe korra kiiremini kasvanud.
Tulud on suurenenud 29 protsenti, kuid fikseeritud kulud lausa 62 protsenti ning sel aastal moodustavad seadusega kinnistatud kulud ligikaudu 75 protsenti kogukuludest. «Sääraselt kasvavaid kulusid ei saa lõputult rahastada ning kust võtab riik raha fikseeritud kulude tasumiseks tulevikus,» ütles Oviir.
Samuti tõi Oviir oma ettekandes välja, et sotsiaalmaksust ei piisa enam ammu sotsiaalkulude katmiseks ning tänavu tuleb riigil leida pensionide maksmiseks juurde 279 miljonit eurot ja aastal 2015 juba ligi pool miljardit.
Teine võimalik riigieelarve lisakoormus on Oviiri hinnangul riigi äriühingute rahasoovid.
«Eesti Energia on küsinud riigilt aastateks 2012—2015 kokku 1,15 miljardit eurot, millest 150 miljoniga on teie käes olevas eelnõus arvestatud,» lausus Oviir riigikogu ees. «Riigieelarve seletuskiri ei räägi aga sellest 150 miljonist eurost rohkemat, kui et seda kasutatakse äriühingute aktsiakapitali suurendamiseks.»
Rahaküsimused sidus riigikontrolör ka trahvide teemaga. Ta leidis, et politsei- ja piirivalveameti sisekontroll trahviarvestuse üle on puudulik.
Oviir peatus oma ettekandes ka Euroopa päästefondidel. Riigikontrolöri sõnul on Eesti lubanud maksta Euroopa päästefondidesse umbes 150 miljonit eurot ning lisaks nõustunud käendama võlgnike laene ligi kahe miljardi euro ulatuses. «Peame aga teadvustama, et halvimal juhul tuleb riigil leida summa, mis on kolmandik Eesti aastaeelarvest,» tõdes ta.
Oviir nentis, et praegu on puudulik ka Euroopa päästefondide auditeerimine.
«Me usaldame ühele rahvusvahelisele äriühingule märkimisväärse osa Eesti riigi raha, kuid võimalust Euroopa stabiilsusmehhanismi sõltumatult ja avalikult auditeerida ette nähtud ei ole,» lausus ta.
Tulevikuküsimused
Mihkel Oviir lisas, et hea tulevik eeldab pidevat veendumist, et oleme õigel teel. «Mõni arvab isiklike kogemuste põhjal automaatselt, et partei ja valitsuse kurss on alati õige ja selles pole vaja kahelda.
Tegelikkuses tähendab tuleviku kindlustamine probleemidele ausalt otsa vaatamist ja julget pealehakkamist.»
Hoolimata kuulumisest rikaste riikide klubidesse, peame tema sõnul eneselt küsima, kui rikkad me tegelikult oleme.
«Kas ka viie, kümne ja kahekümne aasta pärast suudab riik pakkuda turvatunnet, toetada eakaid ja abivajajaid, hariduse omandamist ja tervishoidu? Millal hakkab elujärg paranema? Millal saavad Eesti arst ja õpetaja Soome kolleegidega samaväärset palka?» päris Oviir.
Ta nentis, et need on keerulised küsimused. «Et kindlustada ilus tulevik, tuleb alustada olevikust. Ei piisa teadmisest, et ilmselt on elu Eestis paremaks läinud,» lisas riigikontrolör. (BNS)