Jooksjad võistlesid gümnaasiumi auks tõrvikute valgel

18 võistkonna jooksjad läksid tõrvikute leegitsedes rajale Kitzbergi gümnaasiumi eest. Foto: Maarja Lenk

Kitzbergi gümnaasiumi 55. aastapäeva tähistati reede õhtul teatejooksuga, mis kandis järjekorranumbrit 30. Võistlejatele andis stardi jooksu algataja ja organisaator Mart Kurs.

Rajale läks 18 meeskonda. Oma võistkonna olid välja pannud kõik klassid alates neljandast, õpetajad, Karksi valla allasutused ja gümnaasiumi vilistlased. Mitmendat aastat said üldvõidu vilistlased. Seekord läbisid nad 3,7 kilomeetrit ajaga 9.44, mis jäi rajarekordile alla 20 sekundiga.

Vilistlaste võistkonna üks kokkuajajatest Kerti Einstein rääkis, et kuna ta on sportlane, siis tunneb ja teab ta, keda võistkonda võtta. «Valin kõige paremad ja nii see võit tuleb,» pakkus ta põhjuseks, miks nooremad jooksjad vilistlastest võitu ei saa. «Peame ju eeskujuks olema,» lausus ta lõbusalt.

Tuli toob võidu

Kitzbergi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Mart Kurs, kes tõrvikutega teatejooksu 1982. aastal algatas, selgitas vilistlaste edu samuti sellega, et neil on võimalik meeskond kokku panna headest jooksjatest.

«Kui neil ikka tõrvik põleb, siis võidvad ka,» lausus ta ning lisas, et protokolli järgi on viimasel viiel korral vilistlaste vastu saanud vaid üheteistkümnes klass. See juhtus 2007. aastal.

Vilistlaste tõrviku üle finišijoone toonud Anita Maksimova rääkis, et rada oli küll libe, aga edumaa oli piisav, et varem kustunud tõrvik süüdata ning see põlevana üle lõpujoone tuua.

Kerti Einstein meenutas, kuidas ta oli raja ääres manitsenud lõpetajat finiši eel rahulikumalt jooksma. «Endal oli ka veider hüüda, et võtku vaikselt — nagu oleks võistkonna õõnestaja. Aga muidu oleks ju leek ära kustunud,» ütles ta, sest kustunud tõrvik ei oleks võitu toonud ja tuli teha kõik, et see põleks.

«Kaks asja, mis teevad selle jooksu nii meeldivaks, on võistkonnatunne ning loomulikult tõrvik ise,» selgitas Mart Kurs aastapäevajooksu pikaealisuse ja edu fenomeni. «Ja võitja pole kunagi ette teada, sest jookse nii kiiresti, kui sa tahad, kui tõrvik finišijoonel ei põle, siis ei võida ka,» täpsustas ta.

30 aastat jooksu

Mart Kurs rääkis, et oli tõrvikutega teatejooksu korraldanud juba enne Karksi-Nuia asumist Põltsamaal. «Kui 1981. aastal tulin Nuia kooli ja nägin siinset tõrvikuga embleemi, oli järgmisel aastal jooks olemas,» meenutas ta.

Praegu antakse start kell kuus õhtul, kuid seda võiks algataja arvates parema efekti saavutamiseks tunni või poole võrra hilisemaks nihutada. «Nii meil ka kunagi oli,» sõnas ta.

Pimedamal ajal on keeruline väikestel jooksjatel, kes parafiintõrviku asemel kasutavad teatepulka. «On ka sellised helendavad pulgad, mis meile väga hästi sobiksid, kuid suure otsimise peale pole me neid ikkagi leidnud,» lausus õpetaja.

«Neljanda kuni seitsmenda klassi lastel oleks nendega palju põnevam joosta,» lisas ta.