Rasva tahkestatakse, et seda sisaldavate toiduainete säilivust parandada.
Korralikul rasval on menüüs kindel koht
14. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õli kuumutamisega kõrge surve all luuakse keemilised transsidemed, mida looduses sellel kujul või koguses ei eksisteeri. Nii tekitatakse nagu võlukepikese jõul transrasvad, millega saab hästi imiteerida värsket võid. Neist küpsetatakse muu hulgas kooke ja tehakse küpsetistele täidiseid ning neid lisatakse valmistoidule.
Kauplustes võivad sellised tooted kuude kaupa riiulil seista, ilma et me nende juures midagi iseäralikku märkaks. Ja olge ettevaatlikud jäätisega, mis taldrikul ära ei sula!
Leiva-saia rusikareegel neile, kes mikroskoopilist koostise nimekirja lugeda ei suuda: mida kohevam ja ahvatlevam tundub «äsjaküpsetatud» sai, seda rohkem tahkestatud rasva see sisaldab.
Margariin ei ole üleüldse nõudliku maitsega inimese jaoks. Õli liisub, kui selle konsistents muutub tahkeks; seda tuleb auruga pesta, et halvast lõhnast vabaneda, ja pleegitusvahendiga töödelda, et hall värvus tarbijaid eemale ei peletaks. Seejärel lisatakse värv- ja lõhnaaineid, et see kõik võiga sarnaneks.
Margariin rikub ühtlasi kahe meie tarbimise seisukohast eluliselt tähtsa rasvhapete rühma, omega-6 ja omega-3 tasakaalu. Nende kahe rasvhappetüübi omavahelist proportsiooni säilitada on sama tähtis kui mitte süüa liiga palju küllastatud loomseid rasvu.
Nõnda on asja selgitatud Martin Ingvari ja Gunilla Eldhi raamatus «Kehakaalu kontrollib aju» ning see peaks küll igaühele transrasvade olemuse selgeks tegema. Nimetatud tootele on iseloomulik, et see ei kulge seedeprotsessis loomulikult, vaid ladestub veresoonte seintele, nii neid ummistades.
Samas on raamatus vastu vaieldud seisukohale, et eelkõige rasv on see, mis inimese paksuks teeb. Küsimus on vaid selles, millist rasva süüa.
«Söö rohkem rasva, soovitavalt kalarasva, avokaadot, pähkleid, rapsi- ja oliiviõli. See täidab kõhtu ja on eluliselt oluline, eriti aju jaoks. Pea meeles, et rasv sinu taljel on hoopis teistsugune kui rasv soolalõhes või salatikastmes.» Rasvumist põhjustab lõplikult ladestunud liigne energia, mille on tinginud vähene kehaline koormus ja veresuhkrut liialt tõstev toit: maiustused, karastusjoogid, õlu, pitsa, pannkoogid ja kartulikrõpsud.
Raamatus on palju asjalikke nõuandeid. Kahjuks ei rehabiliteerita magusat vähemalgi määral, isegi tume šokolaad on löögi all. Pearõhk on asetatud võimalikult naturaalsele toitumisele.
On veel häid soovitusi, nagu mitte minna tühja kõhuga poodi, süüa kiirustamata ja heas tujus.
Iseasi, kuidas pärast kiiret tööpäeva õnnestub täis kõhuga toidukauplusse minna ja kas alati on aega toitu aeglaselt nautida. Oma tõetera on neis soovitustes kindlasti, sest kes meist ei oleks näljasena poodi minnes valmis igalt riiulilt midagi ostukärusse tõstma.
See Rootsis juba bestselleriks muutunud raamat ei aita elus uut lehekülge pöörata, kuid pakub tuge väikeste muudatuste tegemiseks. Kas või nii palju, et margariini asemel ostame võipaki ja seapeki asemel tüki kala.
RAAMAT
Martin Ingvar, Gunilla Eldh, «Kehakaalu kontrollib aju»
• Järjekordne kaalualandamisest rääkiv raamat ei paku imemooduseid, vaid õpetab tervislikumalt toituma, seejuures nälga tundmata.
• 150 lk
• Tänapäev, 2011