Viljandi linn on sel sügisel korraldanud ehitajate leidmiseks neli riigihanget, millest kolm on liiga kõrgete hindade tõttu lõppenud nurjumisega.
Ehituste kallinemine sunnib linnajuhte plaanidest loobuma
13. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimati otsiti tulutult Arkaadia aia parandajat. Linnamüüri tõstmiseks, liivakasti rajamiseks ning nelja pingi ehitamiseks tegi pakkumise ainult üks firma. Paraku oli aktsiaseltsi Pärlin pakutud hind linna prognoositust täpselt kaks korda kõrgem ning linnajuhid otsustasid esmaspäeval ehituse plaanist üldse loobuda.
Linnapea Loit Kivistiku sõnul proovitakse Arkaadia aia täiendajat leida taas kevadel. Ta avaldas arvamust, et hind ei lähe kallimaks, kui oli praegune pakkumine.
Järjestikused loobumised
Poolteist nädalat tagasi leidsid linnajuhid, et Skanska EMV pakkumine Järve tänava pikenduse rajamiseks on ikkagi liiga kallis ning riigihankest ei saanud samuti asja.
Sügise algul loobus linn otsimast firmat, kes ehitaks lossimägedesse kõnniteed ja rajaks uue valgustuse, sest pakkumised olid liiga kulukad. Hiljuti korraldati nimetatud tööde tegija leidmiseks kaks eraldi konkurssi ning raekotta laekusid pakkumised, mis vastasid ootustele. Nüüdseks on ehitajad välja valitud ja eile algasid seal tööd.
Järve tänava pikenduse puhul kavatseb linn käituda samamoodi. Esialgu kohendatakse projekti veidi ümber ja siis üritatakse leida ehitusfirma, kes teeks töö linnale sobiva hinnaga.
Niisuguse taktika kasutamine linnale mingeid kulusid kaasa ei too. Seaduse järgi on omavalitsusel võimalik küsida pakkumisi ja kui need ei sobi, võib neist loobuda.
Riigihankel osalemiseks tuleb kulutusi teha aga ehitusfirmal. Arkaadia aia parandamiseks ainsana oma pakkumise esitanud aktsiaseltsi Pärlin juhataja Enno Pikkpõld kinnitas, et tema firma ei osale kunagi riigihankel nii-öelda laest võetud summaga, vaid teeb alati põhjalikku eeltööd, et pakkuda õiget hinda. Kui hange nurjunuks tunnistatakse, on see luhta läinud.
«Ma kuulen alles praegu, et meie olime ainsad pakkujad ja et pakkumine on tagasi lükatud,» tunnistas Pikkpõld «Sakalaga» vesteldes. «Loomulikult on pakkumisega seotud kulud, mida keegi ei kompenseeri.»
Pikkpõllu arvates võiksid linnajuhid rohkem kasutada võimalust pärast konkursi lõppu ehitusfirmadega läbi rääkida. «Kui ma pakkumist koostasin, nägin mitut kohta, kus saaks kokku hoida, aga selleks peaks linn projekti muutma,» selgitas ta. «Kahjuks keegi seda ei küsi ja kellegagi pole läbi rääkida.»
Ehitada saab vähem
Järgmisesse aastasse vaadates tunnistas Rein Triisa, et siis saab ehitada veel vähem kui tänavu. Ehitamiseks ja remontimiseks linnakassasse raha tõenäoliselt juurde ei tule, aga hinnad tõusevad.
«Me ei saa loobuda näiteks kevadisest teede pindamistest ja aukude lappimistest,» ütles ta. Samal ajal on juba praegu teada, et järgmisel kevadel maksab bituumen vähemalt 50 protsenti rohkem kui tänavu.
Aasta pärast peaksid täies hoos olema ka kõik need ehitused, mida tehakse CO2 kvoodi müügist saadud rahaga ning see tähendab, et firmadel tööd jätkub ning hinnad lähevad üles.
Kui abilinnapea Rein Triisa meelest on ehituse hinnad aastaga kerkinud 20 protsenti, siis Pärlini juhataja Enno Pikkpõld arvas, et ehitushinnad on tõusnud kümme protsenti, kuid need kerkivad tõenäoliselt edasi. «Tööliste palgad on minimaalselt tõusnud, aga surve on selleks väga tugev,» tunnistas Pikkpõld. «Odavamaks kindlasti ei lähe.»