Ravi saamine ei tohi sõltuda rahakoti paksusest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Helmen Kütt

FOTO: Erakogu

MUL OLI HILISKEVADEL meeldejääv vestlus tuttava Viljandi apteekriga, kes võttis jutuks aasta alguses kehtima hakanud täiendava ravimihüvitise korra, mis on suureks abiks pidevalt ravimeid vajavatele patsientidele. Jaanuarist saadik on nii, et kui inimene kulutab kalendriaastas soodusravimitele 100–300 eurot, siis katab haigekassa 100 eurost alates 50 protsenti nende maksumusest. Kui patsiendi enda kulutused ületavad 300 euro piiri, läheb hüvitamisele 90 protsenti. Kõik toimib automaatselt apteegis ravimite ostmisel.

Proviisor kiitis uut süsteemi, millest võidavad just pensionärid ja puuetega inimesed, kes enamasti on ka kõhnema rahakotiga. «Ilma selleta ei suudaks osa haigeid oma rohtusid välja osta. Annaks jumal, et nii hea asi ära ei kaoks, sest juba praegu on paljudel suure ravimivajadusega inimestel 100 euro, aga ka 300 euro piir ületatud,» muretses apteeker.

TEMA MURE POLNUD laest võetud. Just samal ajal puistati kui käisest ideid haigekassa ja meie üsna hästi toimiva meditsiinisüsteemi lõhkumiseks. Küll rääkis Reformierakonna uus esimees Kaja Kallas sellest, et tervisekindlustust tuleks tellida erasektorilt. Küll kurtsid nimekad ettevõtjad selle üle, et Eestis on liialt palju ülalpeetavaid, leides, et avalikud teenused – seega ka tervishoid ja sotsiaalkaitse – tuleb avada konkurentsile ja erakapitalile.

Siin ei ole midagi uut, samasisulisi ettepanekuid on varemgi tehtud. Eks ole ka meil paduparempoolse ilmavaate pooldajaid, kes samamoodi mitme Ameerika poliitikuga leiavad, et riigi ülesanne ei ole tagada vaestele või töötutele arstiabi. Kui sind tabab raske haigus, siis sa kas üritad raviks vajaliku summa kokku kraapida, võtad pangast laenu või jääd hoopis ravita.

Jah, erakindlustus, mis katab kergemad tervisemured, võib sobida rikastele, tervetele ja noortele, aga kindlasti ei passi see kogu ühiskonnale. Ka välismaal ei maksa kindlustusseltsid mõistlike kindlustusmaksete korral kinni raskemaid ravijuhtumeid ega ülikalleid ravimeid. Nad ei võta suuri riske, sest tahavad kasumit teenida.

Sellega ei taha ma erakindlustust kuidagi maha laita: see on jõukamate inimeste võimalus osta endale täiendavat kindlustuskaitset.

HOOLIMATA MITMEST probleemist, seal hulgas liiga pikkadest ravijärjekordadest ja ka murest, et palju eluliselt vajalikke ravimeid ei ole veel haigekassa soodusravimite nimekirjas, on meil laias laastus põhjust oma solidaarsusel põhineva ravikindlustusega rahul olla. Ma ei karda öelda, et Eesti üks suuremaid väärtusi on just nimelt see, et arstiabi on kättesaadav võimalikult suurele osale ühiskonnast. Riik kindlustab kvaliteetsete raviteenustega ka inimesed, kes kindlustusse ise kas veel või enam ei panusta ehk lapsed, mittetöötavad tööealised ja pensionärid.

Solidaarne kindlustus on kahtlemata väikeriigile tervishoiu rahastamiseks parim lahendus. Vastasel juhul tekiks meil juurde arvukalt inimesi, kes haigestumise ja õnnetuse korral vajalikku abi ei saa.

Lammutamise asemel tuleb hoopis praegust süsteemi tõhusamaks muuta. Viimastel aastatel olemegi viinud ellu mitu otsust, mis puudutavad odavamaid retseptiravimeid, tasuta hambaravi laienemist ja ka lisamiljonite suunamist eriarstiabile, mis on teinud arstiabi kättesaadavamaks. Oli ka aeg, sest inimeste omaosalus lähenes Eestis kriitilise tasemeni, olles jõudnud 2014. aastal üle 23 protsendi.

Maailma tervishoiuorganisatsioon on hoiatanud, et kui omaosalus on rohkem kui 25 protsenti, siis ohustab see väikese sissetulekuga inimeste tervist ja heaolu. Kõige suurema tüki omaosaluse koormast moodustavad aga hambaravi ja ravimid.

LÕPETUSEKS MÕNI arv ja fakt.

Kui 2017. aastal oli täiendava ravimihüvitise saajaid 3000, siis 2018. aasta esimesel poolaastal on see hüve toonud kasu juba 50 000 inimesele. Läinud aasta juulist toetab riik eakate, rasedate ja väikelastega kodus olevate emade hambaravi aastas 85 euroga. Lisaks taastus eelmisel suvel täiskasvanutele mõeldud hambaravihüvitis, mis 1. jaanuaril kerkis 30 eurolt 40 euroni.

Mõnevõrra vaevaliselt startinud hüvituse maksmise uus kord on nüüdseks hoo sisse saanud. Järjest tuleb juurde hambaravikabinette, kes on haigekassaga lepingu sõlminud ja kus saab riigi toel oma hambaid ravida. Mai lõpu seisuga oli selliseid kohti 282 ja proteesihüvitist võis saada koguni 341 kohas.

Kui 2017. aasta teisel poolaastal kasutas hambaravihüvitist 78 582 inimest kokku enam kui 3,5 miljoni euro ulatuses, siis tänavu on nelja esimese kuuga saanud hüvitisest osa ligi 92 000 inimest ja seda 4,3 miljoni euro eest. Seega on kasutajate arv tõusuteel.

Neis numbrites ei kajastu lapsed, kelle hambaid ravitakse tasuta.

Tagasi üles