Mai algusest peale on Viljandimaal registreeritud töötute arv vähenenud 1834 inimeselt 1316le. Taas on tunda survet palku tõsta, kuid maailmamajanduses valitsev ebakindlus võib panna vankri ka tagurpidi veerema.
Suvi kärpis töötute ridu poole tuhande võrra
15. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Registreeritud töötuse protsent on meil päris hea,» arvas töötukassa Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laan, ja arvud kinnitavad tema sõnu. Maakonnas on seal arvel vaid 5,3 protsenti tööjõulisest elanikkonnast ehk tervelt kaks protsendipunkti vähem kui mais. Ka riigi keskmisest oleme rohkem kui kahe protsendipunktiga paremad.
Registreeritud töötuse vähenemist võivad küll põhjustada ka muud tegurid kui ametisse astumine, ent tööpakkumiste hulk kinnitab, et kohta leida pole enam sugugi võimatu missioon. Ainuüksi töötukassa töövahendusportaalis pakutakse Viljandimaal leiba ligi 80 inimesele.
Hooaeg ja ebakindlus
Kõige rohkem vajab uusi inimesi küünlavabrik Hansa Candle, sest lähenema hakkavad jõulud, nende kõrghooaeg. Seetõttu on 13 vakantsi hulgas viis tähtajalist kohta, aga enamik on seotud uute liinidega ja
lubab teenistust alaliselt.
Ettevõtte tegevjuhi Andre Aava sõnul pole inimesi leida enam nii keeruline kui 2008. aastal, kuid kergelt ei lähe see samuti ja oskustööjõudu otsib Hansa Candle pidevalt.
«Meie tellimuste raamat uue kriisi lähenemist ei näita, kuid ka eelmist masu polnud küünlaäris eriti tunda,» rääkis ta. «Meilt maksab alati tulla tööd küsima, eriti enne jõule.»
Hansa Candle pole sugugi ainus, kes pakub tähtajalisi lepinguid. Näiteks teisipäeval moodustasid ajutised leivateenimisvõimalused tervelt viiendiku töötukassa portaalis olevatest Viljandimaa pakkumistest.
Viljandi Metalli juhatuse liige Jaak Sulg leidis, et peale äri sesoonsusest tingitud vajaduse võib ettevõtjaid ajendada ajutisi lepinguid kasutama ebakindlus, mida maailmamajanduses tuntakse tuleviku ees.
«Tellimusi tuleb heitlikult: vahepeal on neid nii palju, et ei jõua ära teha, siis jälle ei jätku,» rääkis ta. «Ka uus töölepinguseadus võimaldab üsna paindlikku personalipoliitikat ja võib-olla ongi see meie tulevik.»
Sule sõnul on sellist lähenemist võimalik rakendada siiski ainult nendel töödel, mida saab selgeks õpetada paari päevaga, ja tema ettevõttes on koosseis üsna stabiilne.
Vahetused ei meeldi
Nii tööpuuduse märgatav vähenemine kui rekordeid löövad hinnad sunnivad ettevõtjaid mõtlema palgatõusule. Jaak Sule ütlemist mööda tuleb selleks esmalt saavutada toodete hinna tõus.
«Arvestades Euroopa tavalisest kõrgemat inflatsiooni ja euro vaikset devalveerumist, võib selleks ruumi olla,» lootis ta.
Palkadele avaldab survet seegi, et Soome ja mujale välismaale tööle minek on saanud sisse uue hoo. Mai algusest on 37 Viljandimaa inimest läbinud töötukassa abiga tööohutuskoolituse ja saanud Soomes töötamiseks vajaliku kaardi. Veel kuus on hankinud Põhjamaades töötamiseks tuletöökaardi.
Merit Laan nentis, et samal ajal kui inimesed piiri taga teenistust otsivad, on Viljandi firmad juba hädas tööjõupuudusega. «Suureks probleemiks peavad nad näiteks seda, et inimesed tahavad käia ametis kaheksast viieni, aga neil on pakkuda ainult vahetustega tööd.»
Kaugemates kohtades, kus teenistust on vähem, võiks huvi olla ka kolmes vahetuses töötamise vastu, kuid et ühissõidukid pole öösiti käigus, ei pruugi Viljandis tööl käimine end sõna otseses mõttes ära tasuda. Laane kinnitust mööda on sellistestki muredest võimalik töötukassa konsultantide abil üle saada.
«Me võime viia kokku ühe kandi inimesed, et nad saaksid sõidukulusid jagada, ja rääkida tööandjatega, et ühe autoga tulijaid ei pandaks eri vahetustesse,» tutvustas ta võimalusi.