Vallad ja linnad ei suuda õpetajatele lisaraha leida

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval nõudis mõnikümmend inimest Tallinnas korraldatud meeleavaldusel õpetajatele palgatõusu. Õpetajate esindajaga kohtunud haridusminister leidis, et palgatõusu soov on mõistlik, kuid raha selleks ei ole.
Esmaspäeval nõudis mõnikümmend inimest Tallinnas korraldatud meeleavaldusel õpetajatele palgatõusu. Õpetajate esindajaga kohtunud haridusminister leidis, et palgatõusu soov on mõistlik, kuid raha selleks ei ole. Foto: Priit Simson / Postimees

Erinevalt haridusministrist ei arva Viljandi ja Suure-Jaani juhid, et koolivõrgu reformimine annaks valdadele ja linnadele õpetajate palkade tõstmiseks raha juurde.

Haridustöötajate ja omavalitsuste esindajate ning haridusministri kohtumise järel leidis minister Jaak Aaviksoo, et õpetajate palgatõusu soov on mõistlik, kuid riigil selleks raha ei ole. Ta pakkus välja, et palgatõususse võiksid oma panuse anda vallad ja linnad ning summasid võiks selleks leida väikesi koole liites.

Ehkki Viljandis on järgmisel aastal oodata suurt koolireformi, on linnapea Loit Kivistik juba praegu veendunud, et selle järel vaba raha ei teki. «Reformiga üritame ära hoida efektiivsuse kadumist,» selgitas ta.

Kui praegu on Viljandi kolme päevaõppe gümnaasiumi ja ühe väikese põhikooli omanik, siis aasta pärast on linnas kolm suurt ja üks väike põhikool ning üks suur gümnaasium. See hakkab kuuluma otse riigile ning linn seal õppivate laste pearaha endale ei saa.

«Tulevikus hakkame tõenäoliselt meie ministeeriumile gümnaasiumi õpilaste eest tasuma ning õpetajatele palga maksmine läheb täielikult riigi kätte,» selgitas Kivistik.

Linnavalitsuses tehtud esmaste arvutuste kohaselt ei vabane reformi järel eelarves raha. Linnapea kinnitas, et reformi eesmärk polegi raha kokku hoida, vaid hoolitseda selle eest, et kulud lähematel aastatel eriti ei suureneks ning hariduse kvaliteet ei langeks.

Suure-Jaani vallal tuleb ülal pidada nelja põhikooli ja üht koos põhikooliga töötavat gümnaasiumi. Koole pole plaanis liita.

«Meie volikogu otsus on, et kui koolis on vähemalt 60 õpilast, peab õppeasutus jätkama,» selgitas vallavanem Tõnu Aavasalu. «Me ei näe süsteemi muutmiseks põhjust.»

Aavasalu hinnangul pole koolide sulgemine vallale sugugi nii lihtne, kui see kaugelt paista võib. Terav on juba seegi küsimus, mida teha tühjaks jäävate koolimajadega, mis praegu toimivad külakeskustena. Et maju tuleb ka pärast kooli sulgemist ülal pidada ja selleks peab raha leidma omavalitsus, on välistatud võimalus, et reformi järel saavutatud väikse säästusumma võiks anda õpetajatele palgaks.

Aavasalu selgitust mööda on Suure-Jaani vald üritanud kokkuhoiuks teha hariduselus pisikesi muudatusi. Nii on ühendatud huvikool ja gümnaasium ning kõik koolid töötavad juba mitmendat aastat säästurežiimil.

Palkade maksmiseks lisa­summat vallal ei ole. «Me oleme hädas isegi europrojektides osalemisega, sest keeruline on leida omaosaluseks vajalikku raha,» selgitas ta.

Paljudes väikestes linnades ja valdades ongi vaid üks kool ning selle kaotamise korral peaks omavalitsus hakkama naabritelt oma õpilastele koolikohti ostma. Praegugi tuleb omavalitsusel teisele maksta, kui tema elanikeregistris seisev laps on otsustanud kaugemale kooli minna.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse leidis nädala algul «Postimehele» antud kommentaaris, et omavalitsused ei saa võtta vastu ebamugavaid koolide kaotamise otsuseid. «Neil ei ole selleks mandaati. Iga omavalitsus seisab oma kooli, oma kogukonna eest, nad ei vaata õpilaskonda kui tervikut riigis,» selgitas ta.

Maavanema hinnangul pole vallavalitsustel moraalset õigust kooli kinni panna, nad suisa peavad väikese õpilaste arvuga kooli ülal pidama. Et vallajuhid ei saa Kruuse sõnul minna vastuollu kogukonnaga, polegi valdadel ja linnadel võimalik tekkinud olukorrast üksi välja tulla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles