Kuigi riik annab omavalitsustele õpetajate palgaraha võrdsetel alustel ja valitsus kehtestab igal aastal õpetajate palga miinimummäärad, erinevad Eesti õpetajate sissetulekud piirkonniti peaaegu kaks korda, kirjutab «Eesti Päevaleht».
Eesti õpetajate palgatabelit juhib Saarepeedi vald
8. detsember 2008, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige kõrgemat keskmist palka teenisid 2007. aastal Saarepeedi valla pedagoogid, kelle sissetulek oli 14 200 krooni kuus. Samal ajal said Jõgevamaal Kasepääl õpetajad vaid 7400 krooni.
2007. aastal kehtis Eestis õpetajate alampalga kokkulepe, mille kohaselt pidi täiskohaga töötavale noorempedagoogile maksma kuus vähemalt 7800, pedagoogile 8260 ja vanempedagoogile 9440 krooni. Haridusminister Tõnis Lukas ei tea enda sõnul siiski ühtegi kooli, kus õpetaja saaks kokkulepitud miinimumist väiksemat tasu. Küll aga võib kool õpetajatele miinimumist vähem maksta, kui neil pole õpetaja kvalifikatsiooni. Ühtlasi tekivad palgakäärid Lukase arvates sellest, et mõned omavalitsused lisavad riigilt saadavale õpetajate palgarahale ka oma osa.
Eesti haridustöötajate liidu juhataja Sven Rondiku andmeil on Eestis vaid 25 omavalitsust, kus sel aastal on kehtestatud õpetajatele kõrgemad alampalgamäärad, kui on kehtestanud riik. Seega ei panusta ülejäänud neli viiendikku kooliga omavalitusi ise õpetajate palkadesse.
Kuid õpetajate sissetulek sõltub veel paljudest muudestki teguritest. Rondiku sõnul kehtib Eestis praegu reegel, et mida vähem on koolis õpilasi, seda väiksem on õpetajate koormus ja seda väiksem ka nende tulu. Kõrgemat palka suudavad maksta üksnes need omavalitsused, kus õpilaste arv on piisavalt suur ja õpetajatele suudetakse tagada 18-tunnine nädala normkoormus.
Just õpilaste vähesus ja minimaalne koormus on ka Kasepää valla õpetajate madala palga peapõhjus.
Kasepää vallavanem Jüri Vooder selgitas, et kuna kõik koolis õpetavad õpetajad on hõivatud ka tööga lasteaias, siis saavad nad tegelikult iga kuu siiski veidi suuremat palka, kui rahandusministeeriumi andmed näitavad.
Saarepeedi kool on samuti ühendatud lasteaiaga, kuid koolis toimub õpe kuni üheksanda klassini. Saarepeedis õpib ligi 80 last ja palgalehel on 14 pedagoogi. Riik tasustab nendest vaid 12 tegevust.
Saarepeedi vallavanema Ando Eensalu sõnul tagas Saarepeedi kooli õpetajatele korraliku palga paari aasta tagune kooli ja lasteaia liitmine. «Panime kooli ja lasteaia nii füüsiliselt kui ka juriidiliselt kokku ja saavutasime sellega kokkuhoiu,» selgitas Eensalu.
Kokkuhoitud majanduskulu läks Eensalu selgituse kohaselt õpetajatele palkade tõstmiseks. Tegemist oli Eensalu sõnul teadliku otsusega, sest Viljandi on Saarepeedi koolist vaid üheksa kilomeetri kaugusel ja kui õpetajad peaksid hakkama madalate palkade tõttu Viljandis tööl käima, järgneks ahelreaktsioon ehk õpetajate järel jookseks kool ka õpilastest tühjaks.
«Minu arvates peab põhikool olema lapsele siiski võimalikult elukoha lähedal ja vallavalitsus peaks omalt poolt tegema kõik, et vallas oleks heal tasemel kool. Saarepeedis on meil see õnnestunud,» lisas Eensalu.
Rahandusministeeriumi andmeil maksis riik 2007. aastal omavalitsustele kokku 11 320 õpetaja palgaraha. Eesti keskmine õpetaja brutotöötasu oli 11 214 krooni. Keskmisest kõrgemat palka suudeti õpetajatele maksta nii Tallinnas (12 121 krooni) kui Tartus (12 810 krooni). Suurematest linnades oli kõrgeim õpetajate keskmine palk 2007. aastal aga Pärnus (13 017 krooni). Maakondadest oli kõrgeim õpetajate keskmine palk 2007. aastal Tartumaal (12 107 krooni) ja madalaim Läänemaal (9657 krooni).
Alanud nädalal alustab riik ametiühingute ja omavalitsustega kolmepoolseid läbirääkimisi uue aasta õpetajate alampalgamäärade üle. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on õpetajate palgatõus tuleval aastal kindel ja praeguse seisuga tõuseb õpetajate alampalk 8 protsenti.