Terviseameti andmetel on tänavu Eestis registreeritud 18 A-viirushepatiidi juhtu, neist üle poole Viljandimaal.
Kollatõbi ei taandu
3. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi haigla nakkustõrje arst Ruth Männik ütles, et temal haigestunutest enam täpset ülevaadet ei olegi, sest patsiendid suunatakse otse Tartusse, kus on nakkusosakond.
«Enamasti panevad diagnoosi perearstid, mõni haige satub ka meile erakorralise meditsiini osakonda. Kui maksaproovid on korrast ära ja ka kaebused viitavad põletikule, tehakse täiendav analüüs Tartu laboris,» selgitas arst asjade käiku.
Ei tea, kust algas
Kust haigus alguse sai, ei ole tänase päevani selge. A-hepatiidi peiteperiood võib olla kuni 51 päeva ja see muudab nakkuskolde leidmise raskeks.
Viljandimaa veterinaarkeskuse juhataja Terje Oper, kelle asutuse otsene kohustus on toidukäitlejaid kontrollida, ütles, et ei ole leidnud Viljandis ühtegi toitlustusasutust, millele oleks põhjust etteheiteid teha. Ka kõik analüüsid on korras olnud.
Tartu ülikooli sisekliiniku nakkusosakonna juhataja Matti Maimets kinnitas, et praegu on seal hepatiidiga sees viis Viljandimaalt pärit patsienti. Paraku haigestumiste võimaliku koguarvu kohta selle põhjal järeldusi teha ei saa.
Ruth Männiku sõnul ongi kõige halvem see, et osa inimesi põeb haigust ise sellest teadmata. Kergemalt põevad A-hepatiiti tavaliselt väikesed lapsed.
Koolis hulgakesi koos
Nakkuse leviku riski suurendab see, et koolid ja lasteaiad on taas avatud.
«Terviseamet hoiatas kooliõdesid. Lastele tuleb pidevalt selgitada, kui tähtis on pärast WCs käimist ja enne söömahakkamist käsi pesta. Kui aga vahetunni ajal annab sõber õuna, siis on kahtlane, kas väike laps ruttab käsi ja õuna pesema, pigem sööb ta selle kohe ära,» arutles Ruth Männik.
Ta ütles, et lasi oma pere kohe vaktsineerida, kui selgus, et hepatiidioht on reaalne.
Sama soovitas teha ka Matti Maimets.
«Puhta vee ja kanalisatsiooni tõttu me lapseeas A-hepatiidi viirusega enam kokku ei puutu. Seetõttu pole täiskasvanueas immuunsust. Ainuke võimalus on end vaktsineerida,» lausus infektsionist.
A-hepatiit on haigus, millesse ei või suhtuda kergekäeliselt, isegi kui enesetunne pole eriti halb. See levib ainult mustuse sattudes suhu.