Üliõpilaste tugisüsteem ootab tagasisidet

135 euro suurust õppetoetust makstakse, kui üliõpilane täidab õppekava mahust vähemalt 85 protsenti, aga ainult juhul, kui õppuri leibkonna liikme keskmine sissetulek ei ületa 286 eurot kuus. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo avalikustas eile kõrgharidusreformiga kaasneva üliõpilaste tugisüsteemi põhimõtted ja jääb ootama vastukaja.

Ministeerium saatis väljapakutud ideed Eesti üliõpilaskondade liidule, kõrgkoolide juhtidele, riikliku koolitustellimuse komisjoni liikmetele, kõrgharidusstrateegia rakenduskava töörühmale ja riigikogu fraktsioonide esimeestele, et tutvustada neile kõrgharidusreformiga kaasneva üliõpilaste tugisüsteemi põhimõtteid.

Tagasisidet ootab haridus- ja teadusminister sotsiaalsetelt partneritelt 3. oktoobriks.

Kõnealune süsteem hakkab uute põhimõtete järgi koosnema õppelaenust, vajaduspõhisest õppetoetusest ja muudest eritoetustest ning riiklikest stipendiumidest, mis jagunevad riiklikult olulistes valdkondades makstavateks erialastipendiumideks ning väga heade õppetulemuste eest määratavateks tulemusstipendiumideks. Kõrghariduse riikliku tugisüsteemi raha saaval üliõpilasel peab säilima riiklike sotsiaaltoetuste õigus.

Vajaduspõhine õppetoetuste süsteem põhineb tegelikul sotsiaalmajanduslikul vajadusel ja puudutab ainult neid, kelle leibkonna majanduslik olukord ei võimalda tagada täiskoormusega õppimiseks minimaalseid elatusvahendeid või kelle erivajadusest tulenevad lisakulud ei luba osaleda õppes teistega võrdsetel alustel.

Ühtlasi luuakse erialastipendiumide ning tulemusstipendiumide süsteem. Esimene sõltub riiklikest prioriteetidest ja teine on ette nähtud kõige võimekamatele, olenemata erialast.

Vajaduspõhist õppetoetust hakkavad saama kõigi kõrgkoolide üliõpilased. Selle maksmise alus on üliõpilase leibkonna keskmine sissetulek liikme kohta maksu- ja tolliameti andmete järgi. Kuni 26aastane üliõpilane kuulub vanemate leibkonda, kui ta ei ole abiellunud või tal ei ole last.

Õppetoetuse saamisel vanuse ülempiiri ei ole, kuid seda ei ole õpingute vältel tavaliselt võimalik saada rohkem kui 12 semestri jooksul. Õppetoetust ei tohi sotsiaaltoetust määrates arvestada sissetulekuna.

Õppetoetust saab üliõpilane, kui ta täidab õppekava mahust vähemalt 85 protsenti, akadeemilise puhkuse ajal toetust ei maksta. Selle suurus on 135 eurot kuus. See on umbes pool alampalka ja seda on võimalik saada juhul, kui õppuri leibkonna liikme keskmine sissetulek ei ületa 286 eurot kuus.

Õppetoetust on võimalik taotleda kaks korda aastas, korraga viieks kuuks. Õppima asumise järel, esimesel semestril arvestatakse seda määrates kõiki tingimusi peale õppekava täitmise. Uus süsteem rakendub uuest vastuvõtust. Varem sisseastunud saavad toetust tingimustel, mis kehtisid, kui nad õppima asusid.

Kavas on säilitada senised erivajadustega üliõpilaste ning lastekodulaste toetamise skeemid.

Eriala- ja tulemusstipendiumid on ette nähtud kõrgharidusõppe esimese ja teise astme õppuritele, kes käivad riigilt tegevustoetust saavates kõrgkoolides. Riik määrab tulemuslepingus valdkonnad või erialad, millel kõrgkoolil on õigus üliõpilasele sel õppeaastal stipendiume määrata, näiteks õpetajakoolitus, insenerierialad, loodus- ja täppisteadused ning tervishoid.

Tulemusstipendiumide fond eraldatakse ülikoolile tulemuslepingust lähtudes proportsionaalselt üliõpilaste arvuga. See on mõeldud parimatele, määra ja tingimused kehtestab riik ning maht on vähemalt alampalga suurune.