Ülikoolid võivad hakata küsima tudengitelt, kes ei jõua õppekava täismahus täita, järgmise semestri eest hüvitist.
Parteid viivitavad valimisvõlgade tasumisega
2. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsusele esitatud kõrgharidusreformi kavas on kehtestatud aastased ülemmäärad, mida ülikoolid võivad hakata õppuritelt õppekulude osaliseks hüvitamiseks küsima. Rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes on ülemmäär 1500, magistriõppes 2100 eurot, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel 1900 ja doktoriõppes 2500 eurot.
Valdkondlike erisuste tõttu on aastahüvitise ülemmäär arsti- ja hambaarstiõppes, veterinaaria magistriõppes ning rakenduskõrgharidusõppes õhusõiduki juhi õppekaval 3500 eurot.
Haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets ütles, et tegu pole õppemaksuga, vaid õppekulude hüvitamisega, ja see arvestab reaalseid kulusid, mis on erialati erinevad.
«Eesmärk on, et need tudengid, kes ei suuda maksimumprogrammi täita, hüvitaksid kulusid samuti osaliselt, mitte kogu kulu. Loogiline oleks, et 30 punkti asemel 29 punkti saanud üliõpilaselt ei hakka ülikool nõudma hüvitamist täies mahus,» lisas ta. Kuidas kõrgkoolid selle korra kehtestavad, ütles ta olevat nende endi otsustada — seaduses seda ei sätestata.
Maksimumsumma võidaks kehtestada nendele, kes on ülikooli astudes otsustanud õppida osalise koormusega. Näiteks kaob tööga seotud tasemekoolitustelt erisoodustusmaks. «Võib-olla mõni tööandja ongi huvitatud sellest, et nende töötajad õpiksid kvalifikatsiooni tõstmiseks osaliselt, ja maksab õppekulud kinni,» rääkis Laidmets.
Osaajaline õpe peaks reformi järel muutuma üldiselt tasuliseks, kui just ülikool ise mingil põhjusel teisiti ei otsusta. «Mõnes valdkonnas, näiteks õpetajakoolituses, võime selle (tasuta osaajalise õppe — toimetus) tulemuslepingus kokku leppida kõrgkooliga,» arvas Laidmets.
Laidmetsa sõnul on rektorite nõukogu hüvitise ülemmäärasid mõistlikuks pidanud. Summad kehtestatakse valitsuse määrusega pärast seda, kui seadus on vastu võetud.