Elektriautot soovib sotsiaaltöötajale Viljandimaalt viis omavalitsust

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on elektriauto linnapildis haruldane nähtus. See Mitsubishi sõiduk oli tutvumiseks väljas juunis Viljandis mulgi messil. Samasugune, ent pisut täiustatud mudel i-MiEV jõuab Eesti sotsiaaltöötajate käsutusse.
Praegu on elektriauto linnapildis haruldane nähtus. See Mitsubishi sõiduk oli tutvumiseks väljas juunis Viljandis mulgi messil. Samasugune, ent pisut täiustatud mudel i-MiEV jõuab Eesti sotsiaaltöötajate käsutusse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Linnadel ja valdadel on septembri alguseni aega küsida riigilt sotsiaaltöötaja ametisõidukiks elektriautot, teine taotlusvoor võib tulla kevadel.

Sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakonna koosseisuväline projektijuht Merle Ploompuu ütles eile, et praeguseks on 53 omavalitsust esitanud taotluse kokku 102 elektriauto saamiseks.

Viljandimaalt on nende seas Kolga-Jaani, Saarepeedi, Pärsti ja Abja vald ning Mõisaküla linn.

Võrdluseks, siseministee­riumi andmeil on Eestis 226 kohaliku omavalitsuse üksust: 33 linna ja 193 valda.

«Huvi on elektriautode vastu tundnud peaaegu kõik omavalitsused,» märkis Ploompuu. «Need, kes soovi avaldavad, saavad enda kasutusse vähemalt ühe sõiduki, aga loodame rahuldada taotlused võimalikult suures mahus.»

Riik on plaaninud jagada sotsiaaltöötajate ametisõidukiteks 507 elektrijõul liikuvat Mitsubishi i-MiEVd, kusjuures poolsada esimest läheb Tallinna ja Tartusse.

«See oli eelkõige tootja soov,» põhjendas Ploompuu kahe suurema linna eelistamist. «Tallinnas ja Tartus on teeninduseks ja tehniliste küsimuste lahendamiseks esialgu paremad võimalused.»

Mis saab siis, kui kaks suurt linna praegu nii palju autosid ei soovigi? Kas teised omava­litsused peavad seni kannatlikult ootama?

«Kevadel hangitud eelinfo järgi on Tallinnal ja Tartul vaja enam kui pooltsada autot. Just täna (eile — toimetus) esitas Tartu taotluse 30 auto saamiseks ja lähipäevil peaks oma soovi avaldama Tallinn,» ütles Ploompuu. «Kui siiski selgub, et nõudlus on vähenenud, otsustab ministeerium edasise tegevuse. Minister teeb autode eraldamise otsuse hiljemalt 3. oktoobril ja keegi ei pea kauem ootama teadmatuses, kas ta saab sõiduki enda kasutusse.»

Ministeeriumi teada saabub esimene partii sotsiaaltöötajaile mõeldud elekt­riautosid Eestisse novembris. Teised tuuakse kohale ning antakse kasutusse järgmise aasta kevadel, ilmselt aprillist juunini.

Nagu Ploompuu rääkis, ei pea ei riik ega kohalikud omavalitsused elektriautode eest maksma, sest projekti rahasta­takse rahvusvahelise saas­tekvoodi müügist. Hooldekulud, mis ministeeriumi kinnitust mööda on väiksemad kui tavalise bensiini- või diiselmootoriga auto puhul, jäävad omavalitsuste kanda.

Merle Ploompuu lisas, et linnadel ja valdadel on elektriautode küsimiseks aega 3. septembrini. Taotlusi sai esitama hakata 14. augustil. Nende vorm on kättesaadav «Riigi Teatajas» ja sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee.

Kui kõigile poolesajale autole sooviavaldusi ei tule, kuulutab ministeerium hiljemalt järgmisel kevadel välja uue taotlusvooru.

Pioneer on Kolga-Jaani

Esimese Viljandimaa omavalitsusena esitas sotsiaalministeeriumile elektriauto taotluse Kolga-Jaani vald. Vallavanem Kalevi Kaur sellest suurt numbrit ei tee: ministeerium oli juba kevadel uurinud, kes elektrijõul liikuvat autot soovib.

«Andsime tookord oma soovist teada ja nüüd esitasime ametliku avalduse,» lausus ta. «Seda, millal meie sotsiaaltöötaja elektriauto saab, pole ministeerium seni teatanud.»

Kaur märkis, et Kolga-Jaani valla sotsiaaltöötajal ei ole eri­ti pikki sõite ja nõnda ei tohiks tekkida vajadust autot keset tööpäeva laadima hakata.

Ametlikel andmeil suudab Mitsubishi i-MiEV täis laetud akudega läbida 150 kilomeetrit, kuid ilmastik ja teeolud võivad sõiduulatust tunduvalt vähendada.

«Miks ei peaks selline auto meie valda sobima?» vastas Kaur küsimusega küsimusele, mille poolest kõnealune sõiduk Kolga-Jaani teedele passib. «Mina olen uut pooldav mees. Arvan, et elektriautoga on võimalik sõita. Eeldame, et see tasub end majanduslikult ära.»

Kui suurel määral hakkab väikese elektriauto liikumist segama külm ja lumine talv, ei osanud vallavanem arvata.

«Ega karmil talvel sõida teinekord ka bensiini- või diislikütusega töötav auto,» tähendas ta. «Sellise elektriauto vastupidavust Eesti talves ei oska praegu keegi hinnata — kogemused puuduvad.»

Kaur lisas, et kui väikesed elektrisõidukid ei peaks meie talve üle elama, pole midagi teha. «Siis on riik sellega ämb­risse astunud. Aga meie katsetame igal juhul ära, » kinnitas ta.

Eraisikute ja firmade huvi

Omavalitsuste sotsiaaltöötajate kõrval aitab riik ka eraisikuid ja ettevõtteid, kel on huvi elektriautot soetada, kuid nood peavad kukrut kergendama.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluva KredExi ener­giasäästu projektijuht Heikki Parve ütles, et sihtasutusele on laekunud üheksa elektriauto ostutoetuse taotlust: kolm Tallinnast ja kuus Tartust.

Kolmel juhul on jõutud teha toetuse otsus ning lähiajal peaks Parve andmeil esimene kodanik oma elektrilisele sõidukile autosalongi järele minema.

«Huvi elektriautode vastu on suurenenud,» kinnitas ta. «Automüüjate jutu järgi käib üha rohkem inimesi neid salongides uurimas ja infot küsimas. Küsimustega pöördutakse ka meie poole.»

KredEx hakkas elektriautode ostu toetuse taotlusi vastu võtma 18. juulil. Toetust saavad küsida nii eraisikud kui asutused ja ettevõtted. KredEx maksab kinni kõige rohkem poole elektriauto soetamise hinnast või liisingu esmasest sissemaksest, kuid mitte üle 18 000 euro.

Taotlusi saab esitada järgmise aasta 30. novembrini või kuni toetussummasid jätkub — KredExi hinnangul jagub toetust umbes poole tuhande elekt­riauto ostuks.

Kui sotsiaalministeerium jagab sotsiaaltöötajaile Mitsubishi elektriautomudelit i-MiEV, siis era- ja juriidilised isikud võivad valida ükskõik millise firma elektriauto — olgu Eestist, mujalt Euroopa majanduspiirkonnast või Šveit­sist.

Autol peab olema Euroopa ühenduse tüübikinnitus ja vähemalt kaheaastane garantii. Aku garantiiks on nõutav viis aastat.

Toetust ei anta hübriidsõidukitele, mis kasutavad peale sisepõlemismootori ka elektrit: auto peab liikuma üks­nes elektrimootori jõul. Täpsemaid tingimusi saab küsida KredExilt ja uurida Eesti elekt­romobiilsusprogrammi kodulehelt www.elmo.ee.

Elektromobiilsusprogrammi eesmärk on kiirendada Ees­tis elektriautode kasutuselevõtmist ja täita riigi võetud eesmärk suurendada aastaks 2020 transpordis taastuvenergia kasutamist.

ELMO
Märtsis sõlmis Eesti Mitsubishi Corporationiga kümne miljoni saastekvoodi müügi lepingu, millega algatati kolmeosaline Eesti elektromobiilsuse programm ehk Elmo.
• Sotsiaalministeerium jagab soovi avaldanud omavalitsustele 507 elektriautot Mitsubishi i-MiEV. Umbes sama suure arvu elektriautode ostuks annab eraisikutele ja firmadele toetust sihtasutus KredEx.
• Järgmise aasta oktoobri lõpuks peab olema rajatud kogu Eestit kattev elektriautode laadimise võrk. KredEx korraldas võrgustiku ehitaja leidmiseks hanke, mis lõpeb tänavu oktoobri lõpul.
• Eesti riigi ja Jaapani firma vahelise lepingu rahaline väärtus on konfidentsiaalne.
Allikas: KredEx

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles