Strykid olid, nägid ja lähevad jälle

Sigrid Koorep
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagi siin 30 mõisat omanud aadliperekond von Strykid käisid oma suguvõsa kokkutuleku neljandal päeval Viljandis, kus lükkasid lossimägedes hoo sisse külakiigele ja lasid Kaevumäel kõlada lauluhäälel.
Kunagi siin 30 mõisat omanud aadliperekond von Strykid käisid oma suguvõsa kokkutuleku neljandal päeval Viljandis, kus lükkasid lossimägedes hoo sisse külakiigele ja lasid Kaevumäel kõlada lauluhäälel. Foto: Sigrid Koorep

Laususin tervituseks midagi morning’u ja Morgen’i vahepealset. Vana-Võidu ühiselamu suure klaasiga välisuks sulgus minu järel sumeda mütsuga. Päikselises helekollaseks võõbatud koridoris istusid sohval neli välismaalast, kes naeratasid ja vaikse häälega tervitussõnad vastu ütlesid.

Kuigi teadsin, kes need ajahambast heledaks hammustatud juustega härrad ja prouad on, küsis üks mees siiski: «Are you looking for Elma?» Sellega oli võõristus kadunud ja pärast kiiret tutvustusringi nentisin, et otsin tõesti Elma von Strykki.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles