Kommentaar: Kunas mõistus koju jõuab?

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiina Sarv
Tiina Sarv Foto: Elmo Riig / Sakala

Koolisööklatele ja laiemalt Eesti toitlustusasutustele mõeldes tekib tunne, et korraldajatel ja kontrollijatel on peast haihtunud viimane mõistuseraas. Kui varem öeldi, et eestlasi iseloomustab komme saksa täpsusega venelaste lolle korraldusi täita, siis euroliidu valitsuse all näivad asjad veel kurvemad.

Soovin näha eurodirektiivi, mis käsib väikesel maakoolil osta kõik toiduained hulgilaost, sest just nii peab Eestis toimima. Kartulid veel, aga piima või liha ostmine kohalikult talunikult on välistatud. On ju ilmselge, et kohapealt hangitud värske toidukraam on võrreldamatult väärtuslikum ja maitsvam sellest, mis on suurfirmas toodetud, töödeldud ning enne tarbijani jõudmist mitmest  külmutuskambrist läbi käinud.

Mõni aeg tagasi rääkisin noore naisega, kes õppis maaülikoolis ja kelle vanemad pidasid korralikku piimandustalu. Viimaseid kuid lapseootel naine ütles, et kui ta tahab päris puhast piima, peab ta seda käsitsi lüpsma, sest lüpsiseadmetes on paratamatult desinfitseerimisainete jääke.

Kas moos, mille koolikokk on keetnud vaid marjadest ja suhkrust, on tõepoolest tervisele ohtlikum kui poeriiulilt kalli raha eest ostetud keedis, milles on paksendajaid, happesuse regulaatoreid, värvainet ja teab mida veel?

On päris ilmne, et karm kord aitab ametnikel lihtsalt vastutust endalt selle abil ära veeretada, et tegemist on sertifitseeritud ja nõuetele vastava tarnijaga.

Loomulikult tuleks mõistuse piirides kontrollida kõiki talunikke, kes on kohaliku kooli või lasteaiaga lepingu sõlminud. Toorest piima ei maksaks lastele tõepoolest anda. Mitte ainult sellepärast, et on teoreetiline bakteriaalse nakkuse oht, vaid ka sellepärast, et meie laste kõht pole nii rammusa ja väärtusliku toiduga harjunud.

Mis puudutab kanamune, siis viimased teadaolevad salmonelloosijuhtumid ei saanud alguse õues siblivate kanade munadest, vaid just igati sertifitseeritud toodangust.

Kokkuvõttes on koka meisterlikkus, hoolikus ja südametunnistus need, mis määravad toidu kvaliteedi. Kööke tuleb loomulikult kontrollida, aga mitte kraanikausse üle lugedes ja paaniliselt uurides, ega lastele suurest laost toodud välismaiste kurkide asemel viimaks oma peenral kasvanud vilju ei pakuta. Kui seinal on reas ka seitse kraanikaussi, aga käsi ei pesta, ei ole neist kasu tühjagi.

Lõputu bürokraatia asemel tuleks lastel lihtsalt kõht ilusti täis sööta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles