Lasteaiad proovisid suvel uut korraldust

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmistel aastatel pidid lapsed suvekuudel harjuma võõra lasteaiaga. Sel suvel on avatud kõik lasteaiad.
Eelmistel aastatel pidid lapsed suvekuudel harjuma võõra lasteaiaga. Sel suvel on avatud kõik lasteaiad. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänavu suvel on kahe suvelasteaia asemel avatud kõik linna lasteaiad. Kuidas uus korraldus end ära on tasunud?

Lasteaia Mesimumm juhataja Lea Matsoni sõnul sündis otsus lasteaedade ja haridusameti koostöös.

«Varasemad variandid pole ka ideaalsed olnud ja mõtlesime, et proovime ühel aastal nii,» rääkis ta. «Võtsime vanemate käest avaldused ja selle põhjal otsustasime, kui palju rühmi avada.»

Juhatajatel eri arvamused

Lea Matsoni hinnangut mööda ei tasunud uus korraldus end siiski ära. «Lapsi oli niivõrd vähe,» selgitas ta. Töötajal pole tema sõnul vahet, kas rühmas on kaheksa või kakskümmend last, aga muret tekitavad vee- ja elektrikulu.

«Juulis võiks lasteaed ikka suletud ja personal kollektiivpuhkusel olla,» leidis Matson. «Aga me võtame need kogemused sügisesel nõupidamisel kokku ja vaatame, mis saab.»

Lasteaia Midrimaa juhataja Marika Kissa arvas, et kokkuvõtteid teha on vara. «Hea meelega kuulaksime ka lapsevanemate arvamuse ära,» lausus ta. «Ei oska veel öelda, kas majanduslikus mõttes midagi muutus. Meil on majas remont ja nii ei saa me vee- ja elektriarvet öelda.»

Lasteaia Krõll direktori kohusetäitja Riina Heinpõld tunnistas, et sealgi pole kokkuvõtteid veel tehtud, kuid tema arvates on uus korraldus end mingil määral ära tasunud. «See oli vastutulek lapsevanematele, kes avaldasid soovi, et laps saaks ka suvel kodulasteaias käia — jääks see ühest linna otsast teise solgutamine ära,» selgitas ta. «Lapsel on turvalisem tunne.»

Heinpõld lisas, et arved tunduvad väikesed. «Kulu nagu polegi!» avaldas ta optimismi.

Lasteaedade esindajad mainisid, et suvel teeb töö keeruliseks laste arvu ennustamine. «Vanemate avaldused ei näita, kui palju lapsi päriselt kohale tuuakse,» lausus Lea Matson.

Riina Heinpõld ütles, et kõige vähem on kohal olnud kümme last.

Lapsi napib lasteaias tavaliselt juulikuus. Augustis hakkab kohalkäijate arv jälle kasvama. «Siis algab sõimelaste harjutamise aeg,» selgitas Heinpõld.

Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti alushariduse spetsialisti Edda Riesenbergi sõnul on mõtet kõigi lasteaedade aastaringsest lahtiolekust juba aastaid kaalutud. Viimati olid kõik Viljandi lasteaiad suvel avatud pikka aega tagasi, Vene ajal.

«Senist lahendust on kasutatud pigem raha kokkuhoidmiseks. Võib-olla on nüüd aeg teisiti mõtlema hakata,» rääkis Riesenberg ja täpsustas, et uus korraldus ei tohiks senisest palju rohkem kulutusi tuua.

Lapsi oli vähevõitu

Juulikuu napist laste arvust rääkides arvas Riesenberg, et vanemad pole võimalusega laps suvel kodulasteaeda viia veel harjunud.

Ta tõdes, et lasteaedade juhatajatelt on tulnud küll ridamisi ettepanekuid, et ühel suvekuul võiks lasteaiad sulgeda, kuid see tekitaks surnud ringi. «Mõni peab ju ikka lahti jääma ja siis on vana kord tagasi: vanem viib lapse jälle võõrasse lasteaeda,» selgitas Riesenberg. «Teeme nii, kuidas lastel parem on!»

Riesenbergi arvates võiks tänavust korda ka edaspidi kasutada. «Juhatajatel on kindlasti puhkusegraafikutega rohkem siblimist, aga see annab lasteaedadele võimaluse oma suveelu ise korraldada,» rääkis ta. «Kõik ei pea ju ülevalt alla käima.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles