Heiki Raudla: Muinsuskaitsjad tähistasid 20. aastapäeva

Heiki Raudla

FOTO: Elmo Riig / Sakala

1988. AASTA 12. novembril asutatud Viljandimaa muinsuskaitse ühendus tähistas 15. novembril oma 20. aastapäeva.


Üritus algas Viljandi Pauluse kirikus tänujumalateenistusega, kuhu oli tulnud üle 60 inimese. Pauluse koguduse õpetaja rääkis oma jutluses muinsuskaitse rollist eesti rahva mälu hoidmisel. Endine muinsuskaitse seltsi esimees ja riigikogu liige Trivimi Velliste meenutas liikumise algusaastaid ja tema tähtsust Eesti iseseisvuse taastamisel ning rõõmustas, et Viljandimaal on veel alles muinsuskaitse maakondlik organisatsioon.



Viljandimaa muinsuskaitse ühenduse esimees Jaak Pihlak heitis pilgu tehtule: korrastatud on surnuaedu, paigaldatud mälestuskive ja -plaate, ilmutatud trükiseid ja kogutud mälestusi. Ta meenutas neid ühenduse liikmeid, kes on 20 aasta jooksul muinsuskaitse tegevusse panuse andnud, kuid keda enam meie seas pole. Kakskümmend põlevat küünalt valgustasid nende mälestust.



SEEJÄREL SIIRDUSID pidulised Kirsimäe aida väikesesse saali, kus jätkusid sõnavõtud ning pakuti kohvi ja suupisteid.



Tervituskõne pidas maavanem Kalle Küttis, kes avaldas lootust, et muinsuskaitsjad pööravad edaspidi tähelepanu ka nõukogudeaegsete mälestuste kogumisele ja lahtimõtestamisele. Viljandi linnapea Kalle Jents avaldas heameelt, et taasiseseisvumise eel tegutsesid Rahvarinne ja muinsuskaitse sõbralikus koostöös ühise eesmärgi nimel.



Linnavolikogu esimees Tarmo Loodus rõhutas muinsuskaitse olulist osa omavalitsuste struktuuri ja seaduste kujundamisel ning soovis, et Viljandimaa muinsuskaitse ühenduses lööks kaasa rohkem noori.



Põhjaliku ettekande pidas Eesti muinsuskaitse seltsi esimees Jaan Tamm. Tema sõnavõtust jäi kõlama järgnev: kui tahame, et omanikud korrastaksid kaitse all olevaid hooneid, peab riik tegema maksusoodustusi, nagu on kombeks mitmes teises Euroopa riigis; see, et kohapealset ajalugu uuritakse ja vanu traditsioone elus hoitakse, pole mitte kolklus, vaid põlvkondi ühendav oluline tegevus.



Meeleolukas koosviibimine arvukate sõnavõttude ja kokkuvõtetega ühenduse 20-aastasest tegevusest andis Viljandimaa muinsuskaitsjatele uut jõudu.


Mis on meile oluline lähitulevikus?



Kavas on jätkata nimekate viljandimaalaste elu- ja sünnikohtade tähistamist. Järge ootavad näiteks Karl Papello ja Edmund Valtman. Loomulikult aitame korras hoida kultuuri- ja poliitikategelaste haudu.



Koos teiste organisatsioonidega on plaanis välja anda raamatuid, näiteks Max Gustav Schmidti elukäiku käsitlev trükis. Mõttes on ära märkida kihelkondade ja Liivimaa piirid.



Ja loomulikult on vaja kõigil koos pingutada, et Viljandi saaks tagasi vabadussamba.

Tagasi üles