Viljandi üritus pälvis terava hukkamõistu

Karl-Eduard Salumäe
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud reedel Saksa sõjaväe kalmistul peetud koosviibimisega tähistati 70 aasta möödumist Hitleri vägede Viljandisse saabumisest.
Möödunud reedel Saksa sõjaväe kalmistul peetud koosviibimisega tähistati 70 aasta möödumist Hitleri vägede Viljandisse saabumisest. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Sõjakurjategijaid jälitav Simon Wiesenthali keskus kritiseeris karmilt Saksa sõjaväe sissemarsi 70. aastapäeva tähistamist Viljandis.

Jeruusalemmast Eesti ajakirjandusse läkitatud teates edastatakse Wiesenthali keskuse Iisraeli direktori, holokaustiajaloolase doktor Efraim Zuroffi seisukoht, et ürituse korraldajate arusaam Saksa vägede tulekust on Eesti ajaloo kurva reaalsuse pahatahtlik moonutamine.

Sellega vastati koosviibimise organiseerija Jaanika Kressa «Sakalas» avaldatud arvamusele, et Hitleri armee tulekuga muutus olukord eestlaste jaoks uuesti normaalseks.

Juutide solvamine

«Selline avaldus on natside ja nende kohalike käsilaste tapetud Eesti juutide mälestuse südametu solvamine,» seisis keskuse läkitatud avalduses.

Ühtlasi avaldati solidaarsust Eesti Juudi Kogukonnaga, kes sündmuse vastu välja astus, ning kutsuti Eesti poliitilisi liidreid avalikult sellist initsiatiivi hukka mõistma ja kindlustama, et vihkamisfestivali elluviimiseks ei kasutataks avalikke vahendeid.

Efraim Zuroff leidis, et kui Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu juhid arvavad, et süütute juutide massimõrv on normaal­ne, kuuluvad nad kas vanglasse või vaimuhaiglasse.

«Natside sissetung Eestisse märkis rünnakut kõikide juutidest elanike, aga ka teiste Kolmanda Riigi vaenlaste vastu, kes armutult kinni võeti ja mõrvati,» sõnas Zuroff. «On väga tähtis, et Eesti riigijuhid ütleksid selgelt: sellisel ideoloogial pole demokraatlikus Eestis kohta ning sellised initsiatiivid ei saa mitte iialgi valitsuse toetust.»

Linna luba polnud vaja

Viljandi linnapea Loit Kivistik ütles, et linnavalitsuselt Saksa sõjaväe kalmistul ürituse korraldamiseks luba ei küsitud. «Minu laua pealt pole ühtegi sellega seotud paberit läbi käinud,» lausus ta.

Linnapea ei leia, et koosviibimise korraldajad oleksid selles osas valesti käitunud. «Ma ei näe põhjust, miks oleks kõnealusel juhul loa küsimist vaja läinud,» ütles ta. «Ühtegi teed ei suletud ja ühelegi avalikule kohale ligipääsemist ei takistatud.»

Kivistik avaldas isiklikku arvamust, et vabas demokraatlikus ühiskonnas peaks kõigil olema õigus meelt avaldada ja oma arvamus välja öelda. Selliste ürituste ärakeelamist ta õigeks ei pea, kuid tema arvates ei ole vaja neid ka korraldada.

Okupatsioonimuuseumi juhataja Heiki Ahonen leidis, et hinnang mälestusüritusele oleneb sellest, mida 8. juulil ikkagi mälestati, ning senise info põhjal tundub, et juutide tapmist korraldajad ei tähistanud.

Eesti vabastamise kohta on Ahonenil aga konkreetne arvamus. «Okupatsioon on okupatsioon,» sõnas ta. «Saksa väed Eestit ei vabastanud, kuigi esialgu seda oodati.»

Tema meelest on kohatu ühe võõrväe valitsemist teise omast kergemaks tituleerida ning selle tarbeks inimkaotusi lugeda ja omavahel võrrelda. Simon Wiesenthali keskuse hinnangut kommenteerides rääkis Ahonen, et nimetatud organisatsioonil on kindel programm, mis keerleb juutide hävitamise ümber, ning julgeid avaldusi on see organisatsioon teinud ka enne.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles