Riigi laks vastu kodaniku tagumikku

Andres Ergma
, Eesti pensionäride ühenduste liidu esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Ergma
Andres Ergma Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

ÄMMAEMANDALT LAKS vastu tagumikku, nutt lahti — nii me siia ilma tuleme. Kui tuleme.

Riik doteerib 640 000 euroga seitset-kaheksat tuhandet aborti aastas, ent osa sellest rahast võiks minu arvates jagada hoopis üksikemadele.

Mõned erakonnad võistlevad emapalga autorsuse pärast, aga see üksi ei taga Eesti rahva püsimajäämist. Emapalk ei pane naisi sünnitama, tarvis on turvalisust. Naised vajavad tõotust, et mees aitab lapsed üles kasvatada.

Kui me edaspidigi kulutame kogu auru seksuaalvähemustega tegelemisele, ei tõsta see au sisse abielu kui mõistlikku, aastasadadega õigustatud turvalist kooselu vormi, vaid tekitame usaldamatust, sundides abikaasasid kogu elu ostude kviitungeid alles hoidma. Juhtub see, et eesti rahvas, elanud üle suure katku ja 50 aastat Nõukogude võimu, kaob iseseisvusest ja oma riigist hoolimata.

KÄISIN HILJUTI kõrgkooli lõpuaktusel. Vaatasin neid õnnelikke nägusid, aga pähe tulid hoopis muremõtted. Kui paljud meie noored, kes lõpetavad sel aastal kõrgkooli, ametikooli või gümnaasiumi, maanduvad töötute kartoteegis? Kui paljud nendest võtavad üheotsapileti kuhugi teise riiki? Tööhõive osas ju asjad märgatavalt paremuse poole liikunud pole.

Kohe pärast euro kasutuselevõttu pidid investorite hordid üksteise võidu kohale tormama, et investeerida kõrgtehnoloogilistesse ettevõtetesse, ja selle tulemusena pidi vähenema tööpuudus. Millegipärast pole seda juhtunud ja optimistidest ennustajad on vait.

Euroga on üldse segased lood. Pole võimalik, et valitsus ei teadnud juba sügisel, mis puder eurotsoonis podiseb. Rahvale aeti ülioptimistliku jutuga lihtsalt prügi silma. Oli ju valimiseelne aeg. Nüüd ei jõua enam kokku lugeda neid kohti, kuhu meil on vaja maksta.

Euroopa finantsstabiilsuse fondi tuleb meil anda 149 miljonit eurot ja pärast liitumisotsust garanteerida fondi kohustusi 195 miljardi euro ulatuses. Lisaks peame maksma selle fondi aktsiakapitali 48 miljonit eurot. 2013. aastal võtab fondi funktsioonid üle Euroopa Sotsiaalmehhanism.

Eesti Pank peab osalema Kreeka riigi võlakirjade kokkuostus ja juba praegu on tal neid miljonite eurode eest. Eesti maksimaalne osalus selles programmis on 192 miljonit eurot. Mingi raha jääb tõenäoliselt tagasi saamata või nagu kommenteeris Eesti Panga asepresident Märten Ross, «on selge, et rahapoliitika on seotud riskiga».

KES SELLE jama kinni maksab? Eks meie teiega maksagi.
Ameerikas arutatakse, kas üheksaprotsendiline tööpuudus toob kaasa Barack Obama kaotuse presidendivalimistel. Meie esimese kvartali tööpuudus oli 14,4 protsenti ja peaministril pole isegi piinlik. Mõningane tööpuuduse vähenemine viimastel kuudel tuleneb igakevadistest ajutistest töökohtadest.

Tundub, et ei riigikogu ega valitsus ole uute tööturule tulijate probleeme endale üldse teadvustanud ega pea tähtsaks, et paljud noored peavad alustama oma karjääri töötuna.
Senikaua, kui ei õnnestu tööd saada, tuleb jääda vanemate ülalpidamisele, aga neilgi on üha raskem. Ainuüksi toidukorv on aastaga kallinenud 13 protsenti.

«EESTI EKSPRESSI» ajakirjanik Krister Kivi tegi lühireisi Bremenisse ning avastas, et seal on müsli 13, gouda juust 2,1 ja suhkur ligi 2 korda odavam (võrreldud on odavpoekette). Lihtne arvutus näitab, et käies odavlennufirmaga Bremenis poes, on võimalik säästa lausa 75 eurot. Eestis tõusis tänavu esimeses kvartalis toidukaupade, jookide ja tubakatoodetega hulgikauplejate kasum rekordtasemele.

Valitsus ja riigikogu annavad elukalliduse tõusu heaks oma parima. Administratiivselt reguleeritavad hinnad on tõusnud mittereguleeritavate hindadega võrdselt viis protsenti, nii et poole hinnatõusu eest võlgneme tänu valitsusele ja riigikogule.

PEAMINISTER KINNITAB kogu aeg, et euro hinda ei tõsta. Osaliselt võib see isegi õige olla — seda teeb hoopis valitsus. Käibemaksu kaudu jõuab ju osa hinnatõusu toodud tulust riigieelarvesse.

Siseturu tarbimine väheneb, inimesed ei jõua enam niisuguses koguses kaupu ja teenuseid tarbida kui varem, tööjõud lahkub. Pole hullu, mõtlevad valitsejad, küll nad kulutavad midagi välismaal teenitust ka Eestis.

Hinnatõusu tasemelt oleme Euroopas kindlalt esirinnas. Eurostati andmetel olime aprillis 27 Euroopa Liidu liikmesriigi hulgas inflatsiooni suuruse poolest Rumeenia järel teisel kohal. Eespool Leedust ja Lätist. Teistest lähiriikidest oli hinnatõus Soomes 40 protsenti ja Rootsis kolm korda väiksem.

VIIMASTEL PÄEVADEL on meedias palju käsitletud elektri hinna tõusu juba lähitulevikus.
Prognoose on igasuguseid. Võib öelda, et osa ettevõtete üleminek börsil kujuneva hinnaga elektri kasutamisele tõi kaasa 35—40protsendilise hinnatõusu, kuigi ametlik prognoos, mida kogu aeg korrutati, ei ületanud 20 protsenti. Eesti Energia tegi kohe pakkumised, mis olid endistest fikseeritud hindadest 40—50 protsenti kõrgemad.

Meie analüüs näitab, et alates 1. augustist peaaegu võrdsustuvad Eesti paketi Kodu-2 ja Soome Fortumi pakutav elektri hind. Vahe on üks sent. Aga palgad ja sissetulekud ei võrdsustu.

Võrgutasu moodustab Eestis elektri hinnast 43,8 protsenti, Soomes 28 protsenti. Kui kõik hinnakomponendid jäävad endiseks, on pärast elektrituru avanemist 2013. aastal elektri hind kuskil 16,4 senti kilovatt-tunni eest, mis on 20 protsenti kõrgem kui Soomes.
Mis juhtub ülejäänud hindadega? Mis toimub ostujõuga? Võite ise arvata.

SOTSIAALPROBLEEMID MEIE valitsejatele muret ei valmista. Valitsuskoalitsioon on kokku leppinud sotsiaalmaksu lae, mis toob kaasa sotsiaalmaksu alusel arvutatavate pensionieraldiste vähenemise 4-5 protsenti. Ei ole kuulda, et riikliku pensioni ja pensioni teise samba makseid vähendataks proportsionaalselt sotsiaalmaksu laega.

Eesti pensionäride ühenduste liidu volikogu arutas 17. mail sotsiaalmaksu lae kehtestamise ja räige hinnatõusu mõju pensionäridele ning võttis vastu avalduse riigikogus esindatud erakondadele, kus protesteerib valitsuse sotsiaalmaksu ja hinnatõusu valdkonnas tehtu vastu.

Et koondada inimesi oma meelsust näitama, otsustasime hakata koguma protestiallkirju valitsuse terve mõistuse seisukohalt lubamatute sammude vastu. Nii et kui keegi pöördub teie poole ettepanekuga protestijatega ühineda, siis suhtuge sellesse kui solidaarsusavaldusse.

Olgem ühtsed ja aidakem igati kaasa protestiallkirjade kogumisele! See on meie kõikide huvides. Vastasel juhul saame vastu tagumikku niisugused laksud, et ämmaemanda meie sündimisel antu võib lugeda lausa paituseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles