Kes tahab tänapäeval tunda kunagise mõisa hõngu ja näha selle hiilgust, otsib üles Sigulda lähistel paikneva Mālpilsi. Riiast on sinna ainult poolsada kilomeetrit.
Sajandeid vana mõis elab tänapäevas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on parun von Taube asutatud mõis,» ütleb giid, kui avara muru äärsel parkimisplatsil peatume. Taamal puie varjus peitub punase katusega kõrge kollakasoranž loss.
Sinna viib lai kõva kattega kõnnitee, mida palistab mõlemal pool lilledest hekk. Niinimetatud paraadna ees ootab avar väljak purskkaevu ja pinkidega, kust on hea ilusat lossi vaadelda.
Mis aga tulijat lossis ootab, on enam kui üllatav. Ent laskem enne kõnelda ajalool.
Parun laskis lossi ehitada
Mālpilsi mõisa lugu ulatub 1760. aastasse, kui parun Gustav Wilhelm von Taube laskis endale ehitada klassitsistlikus stiilis härrastemaja. Sellel ajal kaevati ka lossi tiigid ning tehti romantiline park kõnniteede, sillakeste ja skulptuuridega.
Teada on, et juba 1870. aastatel kujundati ümber aknad ning von Taube rajatud mõisaansamblis oli 38 hoonet: kärnerimaja koos talveaedadega, tallid ja laudad, sepikoda, käsitöötoad, teemaja ja isegi vangla.
1905. aasta revolutsioonilistel päevadel põletati uhke mõis maha, kuid juba 1907. aastal kutsus mõisnik arhitekt Wilhelm Ludvig Nikolai Bockslafi uut mõisahoonet projekteeerima. Neoklassitsistlik hoone valmis 1911. aastaks. Ümberehitust juhtis Cēsise ehitusmeister Jānis Mengelis.
Vene ajal paiknesid Mālpilsi mõisas mitu tehnikumi, maaparandusmuuseum ja muud asutused ning seal majutati õpilasi.
Praegu, pärast viimase sajandivahetuse restaureerimistöid näeme Mālpilsi mõisa peahoonet sellisena, nagu see eelmise sajandi esimesel kümnendil arhitekti ja ehitajate käte alt tuli.
Ühe perekonna mõis
2003. aasta jaanuaris ostis riialane Aldis Plaudis härrastemaja ning samal ajal algasid ajaloolise objekti uurimis- ja projekteerimistööd. Hoone pidi tulema selline, nagu mõjukas arhitekt Bockslaff oli XX sajandi algul projekteerinud, ning vana ruumiplaan pidi säilima võimalikult suures ulatuses.
Härrastemaja rekonstrueerimine algas 2007. aasta mais ja jõudis lõpule 2008. aasta sügisel. Siis avas uksed neljakorruseline hotell moodsalt kujundatud numbritubade, restorani ning konverentsi- ja pidusaalidega. Ümberehitus läks maksma kolm miljonit latti.
Plaudised on advokaadid. Neil on kuus last: tütred Līga, Māra ja Iēva, poeg Gunars ning kaksikud Dārta ja Dāvis.
Ema kahekümnendal rasedusnädalal avastati ühel kaksikuist, poisil, raske puue, mis ei jätnud talle elulootust. Proua sõitis seepeale Ameerika Ühendriikidesse, kus lapsed tulid ilmale keisrilõike abil ning beebi pandi kohe operatsioonilauale ja päästeti. Pere pole küll kulutustest saladust teinud, kuid ütleme nii: Ameerika ravireis läks maksma üüratu summa.
Praegu on Dārta ja Dāvis 11aastased.
Mõisa ametlik perenaine on vanim tütar Līga (30), kes juhib pere kinnisvarafirmat.
Üllatuslik jalutuskäik
Üllatused algasid juba trepilt, kuid neid jätkus ka konverentsisaali ja restorani kiigates ning sealseid stiilseid toole ja laudu nähes, samuti mõisa rõdu imelistel toolidel istudes, avarat väljavaadet nautides ja head kohvi rüübates.
Mõisa uhkus on tähtede ehk tantsusaal oma ovaalse lae, särava armatuuri, uhkelt ehitud akende ja erilise tammeparkettpõrandaga.
Nähtavale on toodud XIX sajandi võlvid ja originaalsed puittalad. Kaarjate käsipuudega tammepuust trepid viivad teisele ja kolmandale korrusele kamina- ja sohvanurki ning tube uudistama. Neid ruume täidab klassitsistlikus või biidermeierstiilis antiikmööbel.
Kõikjal näeb peegleid ja kõiki tube ehivad läti vanameistrite loodud kunstiteosed. Pere lemmikkunstnikud on Maija Tabaka ja Džemma Skulme, kelle töid näeb mitmes ruumis. Tabaka on maalinud ka kaksikute portree.
Mõisahotell sisaldab 24 tuba. Neist põnevaim on noorpaari oma, kuid see pole ainus paaridele pakutav mõisastiilis tuba.
«Mālpilsi mõis on silmapaistev arhitektuurimälestis, mis pakub ajaloolist hõngu ning vaikust pargi rüpes ja lossis head tänapäevast olemist,» öeldakse mõisa reklaamprospektis.
Giid lisab: «Mõisa väärtus pole üksnes kenasti taastatud härrastemaja, vaid ka selle kõrval olev talveaed. Seda praegu restaureeritakse.»