Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas tunnistada kehtetuks Tartu linna määruse, mis kohustas teeäärsete kinnistute omanikke ja valdajaid hooldama lisaks kõnniteele ka sõiduteeäärseid haljasribasid.
Tänavaäärsete mururibade edasine saatus on lahtine
/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
25. juuni 2011, 11:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu hinnangul peab linna tänavate ja tänavaäärsete kinnistute vahelisi murujuppe, mis paiknevad teemaal, teeseaduse kohaselt hooldama linn ise. Kohus leidis, et teeseadus ei luba teemaa korrashoiu kohustust panna koormisena isikule, kes pole tee omanik.
«Vaid kinnistu kõrval teemaal asuva kõnnitee suhtes teeb seadus erandi ning seal peab heakorratöid tegema kinnistu kasutaja,» lisas riigikohus.
On selge, et Tartu kohta tehtud otsus puudutab kogu Eestit. Erand pole Viljandigi, sest linna 2002. aastast pärineva heakorraeeskirja järgi peab kohusterritooriumi heakorratöid korraldama sellega külgneva krundi omanik või valdaja. Kohusterritoorium tähistabki linna heakorraeeskirjas seda osa üldkasutatavast territooriumist, mis jääb krundi ja tänavaosa vahele.
Seni on enamik Viljandi kinnistute omanikke eeskirjast ka lähtunud ning neid alasid niitnud ja riisunud. Mis saab aga pärast riigikohtu otsust?
Tartu linnavõimud alles seedivad otsust, teisalt ei välistanud Tartu linnasekretär Jüri Mölder «Tartu Postimehe» küsimusele vastates, et linn teeb ettepaneku teeseadust täiendada, lisades kõnnitee hoolduse kohustusele ka mururibade niitmise ja rehitsemise kohustuse.
Viljandi linnavalitsuse majandusameti hangete spetsialisti Kaidi Brauni sõnul pole siinsedki linnavõimud veel jõudnud riigikohtu otsuse suhtes lõplikku seisukohta võtta.
«Tutvume riigikohtu lahendi ja asjassepuutuvate dokumentidega. Seejärel tuleb vastu võtta otsus, kas muuta heakorraeeskirja või mitte,» kõneles Braun. Ta nentis, et kõik see võtab aega, aga probleemiga tegeldakse.
«Loomulikult tuleb silma peal hoida võimalikel seadusemuudatustel, eelkõige teeseaduses,» lisas Braun. Kui teeseadust muudetakse, võib probleem laheneda, ilma et oleks vaja heakorraeeskirja ümber teha.
Kui aga teeseadus jääb samaks ja kinnistuomanikud vabanevadki kohustusterritooriumi hooldamisest, mis siis nendest aladest edasi saab? Kaidi Brauni sõnul loodab linnavõim siinkohal kodanike vastutulelikkusele ja tahtele oma kodulinn korras hoida.
«Suurem osa linnakodanikke hooldab oma kinnistuga külgnevat territooriumi hästi ja loodetavasti teeb seda edaspidigi,» kõneles Braun. Samas on selge, et riigikohtu lahendist lähtuvalt ei saa linn enam inimestelt kõnealuste haljasribade hooldamist nõuda, rääkimata hooldamatuse eest trahvimisest.
Kui ka oletada, et enamik linnakodanikke jätkab kas inertsist või oma koduümbruse ilu nimel nende alade hooldamist, leidub igal tänaval kindlasti inimesi, kes kas põhimõtte pärast või siis muudel põhjustel, näiteks majanduslikel või tervislikel, sellest tööst loobuvad.
Kas mururibadel hakkab laiutama heinamaa või võtab linnavalitsus nende korrastamise enda peale?
Kaidi Brauni jutu järgi ei võta linn praegu omanikelt või valdajatelt kohustusi üle, sest selleks pole raha. «Oleme äraootaval seisukohal seadusloomes toimuva osas ning püüame koos linnakodanikega haljasalasid kontrolli all hoida,» lausus Braun.
Ta tunnistas ka, et linnavalitsusel pole selget ülevaadet, millises suurusjärgus kohustusterritooriumi pindalast Viljandis jutt käib.
«Sakala» põgus ringkäik Uueveski ja Paalalinna linnaosas näitas, et enamiku kruntide juures olevad kohusterritooriumid olid kas värskelt hooldatud või oli näha, et seda tehakse. Siiski leidus peaaegu igal tänaval 1-2 kinnistut, mille omanik paistis niitmise suhtes ükskõikne olevat.
Lembitu puiesteel elava Valve maja ees oli muru neljapäeva päeval kenasti pügatud. Mitme korteriga majas elava naise sõnul ei muudaks kõnealune otsus suurt midagi ja nemad hooldaksid oma maja esist muru edasi.
«Muidugi oleks parem, kui seda teeks linnavalitsus, sest need on päris suured murulapid ja bensiinile kulub raha,» rääkis Valve. Samas lisas ta, et vaevalt linnavalitsus või firma, kelle nad palkavad, suudaks muru niita nii tihti, et tulemus ilus oleks.
«Kui seda suve jooksul vaid mõne korra niita, muutub plats ju heinamaaks, ja kes tahab siis sellise ääres elada. Tuleb ikka ise hooldada,» tõdes ta.