Viljandis laulis ja tantsis peaaegu 2500 inimest

Kui lauluväljakul oli kava lõppenud, sättisid lauljad ja tantsijad end rongkäiguks ritta ja sammusid järve äärde peo teist osa pidama.

FOTO: Meelis Sõerd

Laupäeval laulis maakonna laulupeol 1400 inimest, neist kõige enam lapsi.

22 mudilas-, 14 laste- ja 8 poistekoori kõrval astus üles mitu neidude- ja noortekoori ning muidugi esinesid täiskasvanute kollektiivid.

Õhtusel tantsupeol kepsles üle tuhande jalapaari ning sealgi oli kõige arvukamalt põhikoolide õpilasi.

«Nii laulu- kui tantsupidu läksid väga hästi korda ning ka ilm soosis meid,» ütles üks korraldajaid, omavalitsuste liidu kultuuri- ja noorsoonõunik Kristiina Alliksaar, olles õnnestumise üle rõõmus.

Orkestrijuht süütas laulupeotule

Laulupidu algas tuletoomisega: Viljandi muusikakooli õpetaja Bert Langeler kui Eestis esikoha võitnud noorte puhkpilliorkestri dirigent astus tõrvikuga väärikalt rahva vahelt läbi, saatjaks pillimängijad. Samal viisil, tuletoomisega, olid nädal varem alanud Sakala spordimängud. Siis juhtis tseremooniat Viljandi aastapreemia pälvinud Margus Keerutaja koos sportlastega.

Samal ajal oli ühendkoor laval lauluvalmis. Traditsiooniliselt kõlas Mihkel Lüdigi «Koit», aga seekord meeskoori dirigendi Mareks Lobe käe all. Suurte pidude tava kohaselt süttis laulutuli siis, kui kõlas viimane fraas.

Võimsalt kõlas mudilaskoor, kes esitas Tauno Aintsi loodud laulu «Kordamiseks» — pika ja ilusa helikeelega pala. Laulsid algklasside lapsed 22 maakonna koolist. Juhatas Malle Pisarev.

Abja, Halliste, Kitzbergi, Kolga-Jaani, Leie, Suure-Jaani, Tarvastu, Kalmetu, Jakobsoni, Paalalinna, Valuoja ja Võhma kool ning maagümnaasium olid esinema toonud nii mudilas- kui lastekoori ning Abja, Kitzbergi, Leie, Kalmetu, Jakobsoni, Paalalinna ja Võhma kool lisaks poistekoori. Noorte segakooriga olid välja tulnud Paalalinna ja maagümnaasium ning kultuuriakadeemia.

Kooride esinemisele pakkus meeldivat vaheldust nii noorem kui vanem võimlemisrühm, keda juhendab spordikooli võimlemisõpetaja Katrin Peterson. Mõlemad kavad paistsid silma loomingulisusega.

Laulud lõpetas hoogne «Kungla rahvas», mille autoritena teame Karl August Hermanni ja Viljandi koolmeistrit Friedrich Kuhlbarsi.

Laulupidu lõppes ja tantsupidu algas samuti tuletseremooniaga.

Tule võttis aluselt Viljandi staažikas tantsujuht Maie Tammemäe koos tantsijatega ning nad toimetasid selle järve äärde, teise peopaika. Maie Tammemäe oli seekord tantsima toonud koguni kaheksa rühma, neist teistega võrreldes suurim arv esineb suvel ka Tallinnas.

Rongkäigus järve äärde tantsupeole

«Kui ma rongkäigu eel lauluväljakult tantsuplatsile jõudsin, olid tribüünid üle ootuste rahvast täis,» rääkis projektijuht Kristiina Alliksaar. «See oli väga hea sissejuhatus.»

Kavas oli korraldajat meeldivalt üllatanud Viljandi muusikakooli ja Tallinna Lasnamäe puhkpilliorkestri mäng tantsurühmade etteaste eel. Solist oli Lauri Kadalipp sopransaksofonil.

Tantsukava oli värvikam kui triibuline rahvarõivaseelik. Esitati nii uusloomingulisi kui ammust ajast tuntud tantse. Ei saadud hakkama ka «Oige ja vasembata».

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles