KÜLLAP TOOB juuli esimene päev paljudele viljandimaalastele naeratuse näole, sest peatusesse sõitnud bussi astumise järel ei küsitagi enam piletiraha. Tallinnas edukaks kujunenud projekt saab järje: paljudes Eesti piirkondades käivitub maakonnasisene tasuta ühistransport. See on tähtis otsus, mis parandab paljude inimeste liikumisvõimalusi ning jätab rohkem raha kätte nii inimestele kui ka kohalikele omavalitsustele.
Keskerakond on pidanud tasuta ühistransporti alati oluliseks meetmeks. Olen ka ise olnud selle võitluse ja arutelude eesliinil, seisnud hea selle eest, et tasuta bussisõit saaks Viljandimaal ja Viljandi linnas võimalikuks.
Tervelt 11 maakonnas tehti mõistlik otsus, teostuvad võimalused ja inimeste ootused. Tasuta ühistransport tuleb Hiiumaal, Ida-Virumaal, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Põlva-, Saare-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.
Lisaks hakkavad alates juulist Viljandi maakonna- ja linnalähiliinidel inimesi teenindama ligi 50 uut eri suuruses bussi. Need on varasematest ökonoomsemad, kenamad ja keskkonnasõbralikumad ning peaksid muutma bussisõidu mugavamaks. Seda laadi positiivsed sammud vähendavad maal elamise kulukust ning peaks meelitama inimesi auto asemel pigem bussi kasutama.
RIIK ON AASTAID maakondlikku ühistransporti toetanud ja üldse mitte vähe. Seni jagasid maavalitsused 21 miljoni euro suurust bussidotatsiooni. Sellest piisas liinivõrkude ülalpidamiseks, arendamiseks raha ei jätkunud.
Maavalitsuste töö lõppemise järel tänavu jaanuaris loodi maakondadesse ühistranspordikeskused, mille eesmärgiks on kindlasti ka busside sobivamatel aegadel liikuma panek, peatuste lisamine ning graafikute ja liinide tihendamine. Koostöös linnade ja valdadega on teenuse korraldamine sujuvam ning panustatakse varasemast rohkem kohaliku liinivõrgu arendamisse. Keskuste käivitamis- ja halduskuludeks eraldas riik 1,6 miljonit eurot.
SARNASELT MUU maailmaga soovib ka Eesti ühistranspordi kasutamist populariseerida, suunates selle arendamisse aasta-aastalt rohkem raha. 2016. aasta lõpus kirjutati valitsuse koalitsioonilepingusse punkt, mille järgi tuleb tänavu juulikuuks ellu viia avalike maakonnaliinide tasuta sõidu õiguse ja bussidesse tuvastite soetamise projekt.
2017. aastal kulus maakondlike bussiliinide käigushoidmiseks ligi 36,4 miljonit eurot. 21,7 miljonit sellest moodustas dotatsioon, lisandus 11,4 miljonit piletitulu ning 3,2 miljonit kohalike omavalitsuste makstavaid toetusi.
2018. aastal on riigieelarvest ühistranspordikeskustele laekuv dotatsioon ise ligikaudu 34,8 miljonit eurot. Sellele lisandub esimesel poolaastal kogutav arvestuslik piletitulu 5,7 miljonit ja 1,6 miljonit omavalitsuste toetust. Koos riigi eraldatava lisarahaga 1. juulist tasuta sõidu tagamiseks kulub seega maakondlike bussiliinide käigushoidmiseks 2018. aastal kokku 42,1 miljonit eurot.
Oleme kõikidele kohalikele ühistranspordikeskustele ette näinud nii palju raha, et see kataks nende möödunud aasta dotatsiooni ja piletitulu kogusumma. Et pakkuda tarbijatele võimalikult kvaliteetset teenust, eraldab riik lisaraha ka liinide tihendamiseks kogusummas 3,3 miljonit eurot.
Laias laastus läheb üks liinikilomeeter maksma ühe euro. Samas on oluline lisada, et see tänavu pooleks aastaks lisanduv summa – 3,3 miljonit eurot – on sama suur, kui on antud kogu Eestis viimase 14 aastaga kokku. Liinide tihendamiseks on raha ette nähtud ka Harju-, Rapla- ja Pärnumaale ning Lääne-Virumaale, kes tasuta ühistransporti veel ei rakenda.
Lisanduva raha eest on liine võimalik tihendada igas maakonnas kuni 10 protsenti. Liinimaht oli 2007. aastal Eestis 34,2 ning 2017. aastal 36,7 miljonit kilommetrit (kasv 7,3 protsenti). Seega on liinimahu kasv nüüd suurem kui on olnud kümne viimase aastaga kokku.
Ühistranspordikeskuse andmetel on Viljandimaal praegu 50 bussiliini ja läbitakse umbes 7458 kilomeetrit päevas. Võrdluseks, vahemaa Viljandist Rooma on vaid 2678 kilomeetrit. 2017. aastal tehti maakonnas bussidega kokku 2 964 500 liinikilomeetrit ja sõitis 1 368 400 reisijat.
TASUTA MAAKONDLIKU ühistranspordi idee seisneb selles, et saaks pakkuda inimestele paremaid liikumisvõimalusi ning jätta neile kätte rohkem raha. Seega on tasuta bussisõit nii sotsiaalne kui ka pragmaatiline abinõu.
Praegu on tasuta sõit Viljandis märkimisväärsete piirangutega. Tasuta saavad sõita eakad alates 65. eluaastast, aga tasuta sõidukordade arv on piiratud. Oleme Keskerakonna saadikurühmaga korduvalt taotlenud samasugust sotsiaalset toetust ka lastele ja õpilastele. Juulist rakenduv tasuta bussisõit toob aga kasu kõigile, sõltumata piirkonnast. See suurendab liikumisvabadust ning jätab raha rohkem kätte esmajoones väiksema sissetulekuga inimestele.
Paljudele Viljandimaa elanikele on ainus igapäevane liikumisvahend kodukanti sõitev buss. Inimene, kes kasutab tööl käimiseks bussi, võib sõltuvalt töökoha kaugusest säästa seega iga kuu 50–60 eurot.
Seetõttu on tähtis maakondlikke bussiliine edasi arendada. Esiteks on see ainus ühistranspordiliik, mis on kättesaadav igas Eesti maakonnas, ning teiseks aitab see meil tulevikus jõuda võimalikult paljude uute kasutajateni. Seda mõtet toetab ka möödunud aasta statistika, mis näitas, et maakondlikel liinidel tehti Eestis kokku ligikaudu 18 miljonit sõitu. Seega bussiga liikujaid jagub ning tulevikuperspektiivi on.
KINDLASTI ON KA neid, kes tasuta bussisõitu heaks ei kiida. Mitmete arvates on busse ja liine liiga vähe, bussides ei müüda pileteid ning liinivõrk ei toimi. Olukord pole mõnele meelepärane. Tahetakse jätta muljet, justkui puuduks koostöö riigi ja omavalitsuste vahel. Selliseid eriarvamusi esineb aga paljude ühiskondlike teenuste puhul. Mäletatavasti oldi tasuta ühistranspordi vastu kriitiline ka Tallinnas. Seda peeti ilmvõimatuks ning räägiti sellestki, kuidas kogu süsteem kokku kukub. Reaalsus on sootuks vastupidine: tasuta ühistransport on pealinlaste seas juba aastaid kiitust pälvinud ja järjest populaarsemaks muutunud.
Meie kliimas, mille kohta öeldakse «365 päeva halba suusailma», on paljud kruusateed varakevadel ikka läbimatuks muutunud. Mõned tõttasid avaldama arvamust, et tasuta bussisõidu asemel tuleks pigem korda teha teed. Kõiki neid asju tulebki varasemast paremini lahendada ja korraldada. Keskerakond peab tähtsaks kõigi kruusateede tolmuvabaks muutmist, mustkatte alla viimist või pindamist. Riigiteede puhul maksaks see 725–800 miljonit eurot. Eriti suur vajadus selliste sammude järele on just Viljandimaal, sest siin on kruusateede hulk üks Eesti suuremaid. Me ei tohi eelmiste valitsuste kombel kasutada kruusateedele mõeldud raha põhimaanteede, näiteks Tallinna–Tartu maantee uuendamiseks.
VÕIB ÖELDA, et tehtud otsusega rajame transpordisektoris tulevikku. Ajal, kui kogu maailm mõtleb energiakulu ja õhusaaste vähendamisele, soovime ka meie selle heaks midagi teha.
Eelmisel aastal kiitis riigikogu pärast pikka menetlemist heaks Eesti energiamajanduse arengukava, milles seati eesmärgiks, et 2030. aastal ei tohi kuluda transpordis vedelkütust rohkem kui 2012. aastal. Paraku on viimaste aastate trendid pigem vastupidised: igal aastal lisandub Eesti teedele viis protsenti enam erasõidukeid ning need ei ole enamasti vesinikul või gaasil sõitvad järgmise põlvkonna masinad. Nii tasubki rohkem panustada ühistransporti. See on üks võimalus, kuidas suunata inimesi liikuma senisest säästvamal viisil.
Peame rohkem pooldama uudseid lahendusi, olema innovaatilised. Eestis käivituv tasuta ühistransport on suunanäitajaks ka teistele riikidele. Prantslased peavad seda geniaalseks meetmeks võitluses õhureostusega ning nende hinnangul on Eestil potentsiaali saada esimeseks tasuta ühistranspordiga riigiks.
Tunnustan Viljandimaa ühistranspordikeskuse otsust võtta vastu ja käivitada tasuta ühistransport. Sellega realiseeruvad riigi pakutud võimalused ning paljude Viljandimaa elanike ootused. Hea ja tasuta ühistransport on tähtis ja vajalik avalik teenus. Ühistransport pole meie olevik, vaid ka väga reaalne tulevik.