Vaba mõte. Kas võrd- või värdõiguslikkus?

Martti Reinet Foto: Marko Saarm

2017. aasta detsembri ajakirjast Vikerkaar võib lugeda Aro Velmeti ajaloolist käsitlust sooideoloogiast. Muu hulgas soovitab ta rohkem süveneda sooideoloogia vastaste intellektuaalsesse ajalukku, et mõista, millistele eeldustele ja aksioomidele on nende poliitilised vaated üles ehitatud.

Kahtlemata on naiste ja vähemuste õiguste eest võitlemine vajalik. Eesti allkirjastas sellekohase Istanbuli konventsiooni aastal 2014.

Nõustun Velmetiga, kes kirjutas: «Istanbuli konventsiooniga kaasnenud kära peegeldab laiemat üleeuroopalist trendi. Lühikese aja jooksul on paremradikaalsed ja konservatiivsed jõud hakanud nägema soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimusi osana suuremast sõjast traditsiooniliste soorollide vastu, mis ohustab kogu ühiskonna alustalasid.»

See, mida ma nüüd ütlen, ei puuduta aga poliitilikat, vaid bioloogilisi näitajaid. Minu väide on, et mehed ja naised ei saa olla ühiskonnas de facto võrdsed, sest evolutsioon on andnud eri sugudele väga erinevad geenimarkerid. Toon näite noorte meeste ja naiste psühholoogilise arengu erinäolisusest.