Jaak, elu Eestis on kümne aasta jooksul edasi arenenud!

, sotsiaalkaitseministri nõunik, Isamaa liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eva-Liisa Luhamets
Eva-Liisa Luhamets Foto: Erakogu

6. JUUNI Sakalas kirjutab riigikogu liige Jaak Madison, et riik saab ravimite ja abivahendite käibemaksust liigset tulu, unustades ära riigi toetuse, mis puuetega laste puhul ulatub 90 protsendini, ning ilmselt mitte teadlik olles käesoleva aasta alguses kehtima hakanud ravimihüvitiste korrast, mille alusel hüvitatakse eriti suure ravimivajaduse ja suurte ravimikuludega inimeste ravimitele tehtud kulutusi senisest märksa suuremal määral.

Kahetsusväärselt räägib riigikogu liige suisa kümne aasta tagusest Eesti pensionäride ühenduste liidu korraldatud küsitlusest, mille tulemusena selgus, et keskmiselt kulus pensionäril ravimitele seitse-kaheksa protsenti pensionist. Riigikogu infotunnis samateemalisele küsimusele vastates märkis minister Kaia Iva, et kümne aasta jooksul on Eestis paljud asjad muutunud. Käesoleva aasta algul hakkas kehtima täiendav ravimihüvitise kord, mis puudutab haigekassa soodusnimekirjas olevaid retseptiravimeid. Uue korra kohaselt makstakse kulutustelt vahemikus 100–300 eurot lisaravimihüvitist 50 protsendi ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90 protsendi ulatuses. Hüvitist arvestatakse automaatselt apteegis ravimite ostmisel. 

JAAJ MADISON nendib ka, et kõigi abivahendite puhul kehtib üheksaprotsendiline maksumäär. Ilmselt pole ta teadlik, et enamiku abivahendite kulutustest katab riik. Puuetega laste puhul hüvitatakse abivahendikulud 90 protsendi, teiste laste puhul 50 protsendi ulatuses. Eakatel ja puudega tööealistel inimestel hüvitatakse abivahendeid enamasti 60–90 protsendi ulatuses. 

Abivahendikulu hüvitamise praegune süsteem rakendus 2016. aastal. Toona oli riigi aastane kulu 6,6 miljonit eurot. Riigieelarves on abivahendite soetamise toetuseks käesoleval aastal 12 miljonit eurot ning järgmisest aastast on see juba kulupõhine ehk kõik tingimustele vastavad taotlused rahastatakse jooksvalt. 

Mis puudutab käibemaksu, siis selle kaotamine ei anna paraku kindlust, et abivahendite hinnad langevad, ehkki see võib mõnda aega hinnatõusu tagasi hoida.

Käesolevast aastast muutus abivahendite süsteem lihtsamaks ja paindlikumaks. Rohkem on nüüd neid abivahendeid, mille puhul ei ole edaspidi vaja kordustõendit. Praegu käivad arutelud, et muuta laste abivahendite soetamist paindlikumaks, nii et neile võiks osta vajaduse korral ka kallimaid abivahendeid, kui on ette nähtud täiskasvanutele. Samuti jätkame nende abivahendite ringi laiendamist, mille puhul ei nähta edaspidi ette kordustõendi vajadust. 

Suure olulise arendusena on väljatöötamisel abivahendite korralduse infosüsteemi osa ning digiretseptilaadse süsteemi juurutamine, mis kaotab ära paberil abivahendi kaardi ja arstitõendi ning muudab abivahendi saamise inimesele lihtsamaks. Lisaks on riigikogu koostöös sotsiaalministeeriumiga algatamas ettevalmistatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmist, millega tehakse riigi soodustusega abivahendeid kättesaadavaks inimestele, kes on hooldekodus.

Abivahendite süsteem on pidevas arendamises ja täiendamises.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles