Külastusmäng kutsub Baltimaade mõisaid avastama

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõpu mõisamaja
Kõpu mõisamaja Foto: Marko Saarm / Sakala

Enam kui 130 Baltimaade ajaloolist mõisat ja linnust avavad suvel huvilistele uksed. Kolme riigi mõisate ühendused on ühendanud jõud, et tutvustada mõisate võrgu tihedust ja nende omavahelisi seoseid ning tõsta esile mõisate tähtsust kultuuri, majanduse ja oma piirkonna arengu vedurina nii ajaloos kui tänapäevalgi. Mäng kestab 24. maist 16. septembrini.

Kolme riigi mõisate ühenduste eestvedamisel ühinevad mõisad sümboolseks Balti mõisate ketiks. Baltimaade minevik ja tänapäev pakuvad põnevaid võimalusi nii kultuuripärandi kui ka kultuuride vaheliste seoste mõtestamisel. Üks intrigeerivaid teemasid on ka mõisate saatus XX sajandil.

Varasemad poliitilise jõu kantsid, arhitektuuri- ja kultuurielu pärlid, kuulsate maadeavastajate, kunstnike, kirjanike, teadlaste ja teiste kodud said endale hoopis uue kasutuse, väga paljud jäid aga lihtsalt lagunema. Mõisate taassünd algas tasapisi 1980. aastatel. Nende uurimine ja esimesed suured restaureerimistööd sillutasid teed taasühinemiseks Euroopa kultuuriruumiga 1991. aastal.

Mõisate säilitamisel ja hoidmisel on vaeva näinud riigiametid ja omavalitsused, aga ka sajad eraomanikud, kes on panustanud oma aega, raha ja energiat mõisate hiilguse taastamisse. Nüüd proovitakse taastada mõisa roll kohaliku majanduse ja kultuurielu keskusena vastukaaluks linnastumisele ja maapiirkondade tühjenemisele.

Mõisaomanike eestvedamisel sündisid kõigis kolmes riigis juba 2000. aastate alguses ühendused, et vahetada teadmisi ja kogemusi ning üksteist toetada.

Tänavune külastusmäng on esimene suurem kolme riigi mõisate ühenduse ühine ettevõtmine. Mänguga tutvustatakse mõisaid kui ajaloolist võrgustikku, otsitakse sarnasusi ja erinevusi ning tutvustatakse tööd, mis on tehtud meie ühise pärandi hoidmiseks.

Mängus osalevate mõisate ring on suur. Huvilistele on avatud mõisad, mis on juba tuntud oma suurepärase restaureerimise, muuseumide ja kultuurisündmuste poolest. Aga mõisaid, mida avastada, on palju rohkem, olgu nad siis suured või väikesed, heas seisukorras või alles tõsisema korrastamise ootel. Kõik nad on ajaloo tunnistajad ja igal neist on võimalik mõjutada oma ümbruskonna kultuurilist ja majanduslikku arengut.

Mängu eesmärk on kutsuda inimesi terve suve jooksul võimalikult paljudesse mõisatesse. Kõik mõisad ei ole iga päev lahti. Oluline on lähtuda reisiplaane koostades mõisamängu veebikalendrist. Info avatud mõisate, sündmuste ja sissepääsutasude kohta on mai keskpaigast mängu kodulehel www.visitbalticmanors.com.

Mängijad saavad igast mõisast oma külastajakaardile templi või kleepsu. Kõigi osalejate vahel, kes on käinud vähemalt viies Eesti ja kümnes naabermaade mõisas, loositakse 28. oktoobril mängu lõpuüritusel auhinnad, mille panevad loosirattasse osalevad mõisad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles