Riik toetab niiduelupaikade kasutusse võtmist ja hooldamist

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poollooduslik koosslus Saaremaal Küdema hoiualal
Poollooduslik koosslus Saaremaal Küdema hoiualal Foto: Kaidi Silm

Haruldaste ja liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisse saab anda oma panuse iga maaomanik, kelle kinnistul mõni neist asub. Riik toetab alade taastamis- ja hooldustöid.

Poollooduslikud ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga niiduelupaigad, mida on pidevalt niidetud või millel on loomi karjatatud. Lisaks kaunile maastikule iseloomustab neid suur taimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste liikide rohkuseks. Nii on Eestis poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile, samuti paljudele putukatele, linnu- ja loomaliikidele.

Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Selleks, et liigirikkust säilitada või suurendada, tuleb alasid pidevalt hooldada: niita ja neil loomi karjatada. Ajalooliselt on Eestis hooldatud loopealseid, puisniite, puiskarjamaid, rannaniite, luhti, soostunud niite ja aruniite. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad, kadastuvad ja roostuvad ning neile omane liigikoosseis muutub ja väheneb.

Põllumajanduse intensiivistumise tõttu, rohumaade kultuuristamise ja senise traditsioonilise hooldusvõtte lakkamisega on hooldatavate poollooduslike koosluste pind vähenenud sedavõrd, et see on seadnud ohtu mõnede liikide säilimise. Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks on riik asunud toetama poollooduslike koosluste taastamist.

Riik toetab uute taastamist vajavate poollooduslike koosluste alade kasutusse võtmist. Taastamistegevustena toetatakse võsaraiet, pilliroo või mätastunud rohustu hekseldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda keskkonnaametilt 22. maini.

Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silm kõnneles, et mullu suurendati 25 protsendi võrra loopealsete ja puisniitude taastamistoetusi, et tõsta huvi just nende elupaikade taastamise vastu. Silma sõnul on keskkonnaameti maahoolduse spetsialistid valmis kõiki huvilisi nõustama, kuidas planeerida alade taastamistöid.

Hooldamistegevusteks peetakse karjatamist ja niitmist koos niite koristamisega ning selle tarbeks saab maaomanik või rentnik taotleda poollooduslike koosluste hooldamise toetust põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist 21. maini. Keskkonnaamet kinnitab varem taotluse ja määrab alade hooldamise tingimused.

Iga maaomanik saab maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakendusest kontrollida, kas tema maal asub väärtuslik poollooduslik kooslus. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles