Noorte tants noorele vaatajale

Enn Siimer
, tantsuhuviline
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ursula Rummeli «[ÜLE]» annab vaheldusrikka liikumisega edasi antud inimeste omavaheliste suhete mängu.
Ursula Rummeli «[ÜLE]» annab vaheldusrikka liikumisega edasi antud inimeste omavaheliste suhete mängu. Foto: Valdo Ots

Kas tantsuetendus võib kujuneda elamuseks vaatajale, kes pole varem tantsimisega kokku puutunud? Kas kultuuriakadeemia tantsutudengite diplomietendused võiksid köita ka neid, kes ise tantsuga ei tegele ega näita huvi selle erialaga tulevikus tegelema hakata?

Kui akadeemia tantsueriala õpetajad kutsusid mind noorte tänavusi diplomilavastusi hindama, tegi see mind esialgu nõutuks. Olen küll varemgi episoodiliselt tantsuetendusi vaadanud, aga miks peaksin ma neid nüüd hindama? Tõsi, olin vaimustunud möödunudaastasest teatri- ja tantsutudengite diplomitööst «Primavera Paunveres» ning kirjutasin selle kohta isegi arvustuse, kuid see oli ühe väljapaistvama lavastaja Saša Pepeljajevi töö, mis oli ka 2017. aasta teatripreemia kandidaat.

Nüüd siis tudengite endi lavastused. Samas, mul on meeles nii mõnedki tantsutudengite 1990. aastate lõpu ja 2000. aastate alguse legendaarseks kujunenud lavastused ning nendest autoritest on saanud väljapaistvad tantsulavastajad või pedagoogid nii Tallinnas kui Viljandis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles