Küüditamise aastapäeval kõneldi ülekohtust

Kaie Mölter
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küüditamisohvrite mälestuspäeval põlesid mälestuskivi juures küünlad ning sinna asetati kimpe ja pärgi. Uno Kõresaar asetas pärja Memento Viljandi ühenduse eest.
Küüditamisohvrite mälestuspäeval põlesid mälestuskivi juures küünlad ning sinna asetati kimpe ja pärgi. Uno Kõresaar asetas pärja Memento Viljandi ühenduse eest. Foto: Elmo Riig

​«Ilm on tuuline nagu Siberis,» ütles üks tuttav enne pühapäevaseid mälestusminuteid Viljandi mõisapargis kirikuõpetajale. «Aga see hommik oli ilus ja päikseline,» kostis meenutus mitmelt poolt rahva seast.

Tol 69 aasta tagusel ilusal hommikul sündisid aga valusad teod: mitukümmend tuhat inimest asus vastu tahtmist Siberi-teele. Mõisaparki kogunes selle kurva päeva mälestuseks poolsada inimest. Kodutütred ja noorkotkad seisid lippude kõrval auvalves.

Pauluse kiriku õpetaja Allan Praatsi järel sai sõna Viljandi linnapea Madis Timpson. Loetledes maakonnast ja kogu Eestist küüditatute hulka, esitas ta retoorilise küsimuse: «Kui väga peab üks riik oma inimesi vihkama, et nii teha?»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles