Ajateenistusest kõrvalehoidjate lubade kehtivust hakatakse piirama

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik hakkab tulevikus ajateenistusest kõrvale hoidjad pitsitama erinevate lubade ja õiguste piiramisega.
Riik hakkab tulevikus ajateenistusest kõrvale hoidjad pitsitama erinevate lubade ja õiguste piiramisega. Foto: Andres Haabu

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, mis annab võimaluse hakata piirama kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust ning väljastamist.

Kaitsevägi ja kaitseressursside amet saavad hakata kohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse peatamist või väljastamist. Lõpliku otsuse langetab igal konkreetsel juhul halduskohus.

Piiravate meetmete rakendamist taotletaks puhul, kui isik hoiab hoiatustest ning korduvate kutsete saatmisest hoolimata endiselt kaitseväekohustuse täitmisest kõrvale.

Kaitseminister Jüri Luik sõnas, et eelnõu eesmärk on vähendada kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate hulka, et riigikaitse prioriteedid saaksid täidetud.

Uute meetmete määramisel lähtus kaitseministeerium Soome kogemusest, kus kaitseväekohustuslastel, kes keelduvad asumast aja- või asendusteenistusse, piiratakse reisidokumentide väljastamist. Soomes karistatakse kõrvalehoidjaid muu hulgas vanglakaristuse või koduarestiga.

Eelmisel aastal jättis arstlikku komisjoni esimesel kutsumisel ilmumata 17 protsenti kutsututest. Arstlikku komisjoni ilmumata jätmise tõttu tegi kaitseressursside amet 1031 sunniraha nõuet 710 isikule, kellest vaid 78 ilmus pärast seda arstlikku komisjoni.

Ajateenistuskohustust asus 2017. aastal täitma 3396 kutsealust ja 34 naist. Ajateenistusse jättis möödunud aastal ilmumata 244 kutsealust.

2017. aastal lõpetas ajateenistuse ja määrati sõjaaja ametikohale 2768 reservväelast. Enne tähtaega vabastati teenistusest 632 ajateenijat, neist tervisliku seisundi tõttu 603.

2017. aastal planeeriti õppekogunemistele kutsuda 3461 reservväelast, samuti nähti ette kuni 400 vabatahtliku osalemise võimalus. Õppekogunemistel osales peaaegu 70 protsenti planeeritutest ning lisaks 316 vabatahtlikku. Väljasaadetud reservõppekogunemisel osalemise kutsetest ei jõudnud adressaadini 22 protsenti, õppekogunemistele ei ilmunud kohale 20 protsenti kutsututest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles