Sel õppeaastal asetleidnud üleriigilistel konkurssidel tuli muusikakooli õpilastel mängida palju eesti muusikat. Valisime välja parimad esitajad ning koostasime kontserdi, millega tahame esitleda meie tuntumaid heliloojaid ja nende populaarsemaid palu ning meenutada sõjaeelse Eesti Vabariigi muusikaelu kujunemist.
On imetlusväärne, kui kiiresti ja asjatundlikult pandi tollal käima kõik vajalikud institutsioonid. Aastal 1919 loodi kaks muusikakõrgkooli ning aastal 1921 Eesti Lauljate Liit, mis tegeles kooride elu ja laulupidude korraldamisega. Hakkasid tegutsema kultuurkapital ning Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts ja kammermuusika ühing. Alates 1934. aastast oli meil olemas Raadio-Ringhäälingu orkester ja muusikamuuseum. Eestis sirgus uus põlvkond muusikuid, kes said hariduse omal maal, oma pedagoogide käe all. Kaks kõige olulisemat tugisammast heliloojate kasvatamisel olid Artur Kapp Tallinna konservatooriumis ja Heino Eller Tartu kõrgemas muusikakoolis.
/nginx/o/2018/03/13/7683543t1hf338.jpg)