Liiklussagedus riigiteedel mullu kasvas
9. märts 2018, 11:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti teatel oli 2017. aasta liiklusloendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2016. aastaga 3,6 protsenti ehk 935-lt autolt 968 autoni ööpäevas. Liiklusloenduse andmed on oluline teave maanteede projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel.
2017. aastal oli põhiteede aasta keskmine liiklussagedus 5266 autot ööpäevas, tugiteedel 1559 autot ööpäevas ja kõrvalteedel 298 autot ööpäevas.
Suurem liiklus on koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel, mille lõigul 13–13,8 kilomeetrit mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 31 616 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on Tallinna–Narva maanteel 9,2–11 kilomeetrit, kus sõidab 30 428 ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel 5,5–8,7 kilomeeter, kus sõidab keskmiselt 24 987 autot ööpäevas.
Põhiteedel kasvas liiklus võrreldes 2016. aastaga enim Tallinna ringteel (kasv 8,3 protsenti) ja väikseim kasv oli Tallinna–Paldiski maanteel (0,7 protsenti).
Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutab mitu tegurit, millest olulisemad on üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus ja nii edasi.
Püsiloenduspunkte on Eesti riigiteedel 98, millest 59 asuvad põhiteedel, 36 tugiteedel ja kolm kõrvalteedel.