Ait paneb hooajale punkti lõpetajate muusikaga

Margus Haav
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TÜ VKA Allstars koosseisus Karoliina Kreintaal, Eeva Lindal, Sandra Sillamaa, Maarja Nuut, Annika Oselin ja Jalmar Vabarna. Lisaks aida lõpupeole saab neid kuulata veel Tallinnas ja Tartus antaval kontserdil.
TÜ VKA Allstars koosseisus Karoliina Kreintaal, Eeva Lindal, Sandra Sillamaa, Maarja Nuut, Annika Oselin ja Jalmar Vabarna. Lisaks aida lõpupeole saab neid kuulata veel Tallinnas ja Tartus antaval kontserdil. Foto: Urmas Volmer

Viljandi pärimusmuusika ait tõmbab täna õhtul oma kolmandale hooajale joone alla nooruslikkusest särtsuva peoga, kus peaesinejaks on TÜ VKA Allstars.

Tänavune kevad on eriline, sest Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika eriala lõpetab tervelt kuus andekat noort muusi-
kut — üks noormees ja viis neidu.

Kõik nad on mitme aasta jooksul pakkunud Eesti Pärimusmuusika Keskuse üritustel palju kosutavaid muusikaelamusi ning seepärast on korraldajate sõnul igati loomulik, et nad astuvad üheskoos ja kordamööda publiku ette ka pärimusmuusika aida kolmanda hooaja lõpupeol, kandes ette oma diplomikontsertide parimaid palasid.

«Sakala» võttis lõpetajatest ette Sandra Sillamaa ja Jalmar Vabarna ning uuris, mida õpinguaastad neile õieti andnud on.

Tuleb tunnistada, et kursus on koolilõpetajate kohta juba väga nimekas.

Jalmar Vabarna: Selle üle saab ainult hea meel olla!

Sandra Sillamaa: Tõesti. Varem ei ole ka nii palju lõpetajaid olnud. Tasub küll meenutada korda, kui lõpetasid Cätlin Jaago, Meelika Hainsoo ja Astrid Böning.

Natuke trafaretne küsimus muidugi, aga mida on Viljandi teile andnud? Pean silmas nii linna kui akadeemiat.

Jalmar Vabarna: Senised sisukaimad eluaastad!

Sandra Sillamaa: Mina olen siin elanud terve elu ja akadeemia on loomulik osa Viljandi elust. Õppisin just kaks aastat Stockholmis ja nüüd viimase aasta olen veetnud Viljandis.

Mulle meeldib Viljandi väga, sest kõik on käe-jala juures. Ei pea mõtlema, mis kell metroorong sõidab, et kuhugi jõuda.

Lisaks on siin palju kontserte ja üritusi. Isegi nii palju, et kõigile ei jõua. Ma arvan, et selles osas Viljandi Stockholmile alla ei jää.

Siin on rahulik ja hea keskkond.

Kui palju on õpingud teie maailmavaadet mõjutanud?

Sandra Sillamaa: Kindlasti on, eriti esimestel kursustel. Lisaks on need andnud palju ideid ja välismaal edasiõppimise soovi. Suuremad mõjutajad on olnud Cätlin Jaago, Celia Roose ja filosoofia õppejõud Valle-Sten Maiste.

Jalmar Vabarna: Võiks öelda, et minu maailmavaade on alles õpingute käigus paika loksunud.

Viljandist on saanud Eesti vaieldamatu aastaringne folgikeskus. Mis te arvate: keda ja mida selle eest eriti tänada tuleks?

Sandra Sillamaa: Ando Kivibergi. Tema usub pärimusmuusikasse ja sisendab seda usku ka kõikidele teistele.

Ja loomulikult akadeemiat, kes viis sisse rahvamuusika eriala, mis hiljem sai pärimusmuusika erialaks. Ta on üle elanud ka need ajad, kui oli vähe sisseastujaid.

Jalmar Vabarna: Ülikooli pärimusmuusika osakonda, millest kõik folgi suurkujud ja tegelinskid motivatsioonikiiritusega on sirgunud.

Ei oskagi kohe öelda, millal pärimusmuusika viimati nii popp oli kui praegu. Huvitav, kuidas see nii on läinud, ja mis saab edasi?

Sandra Sillamaa: See on minu arvates sellepärast nii, et järjest rohkem noori on hakanud pärimusmuusikat mängima. See on populaarsust kogunud ka tänu pärimusmuusika keskusele.

Noored tunnevad huvi bändi tegemise vastu ning on leidnud viise, kuidas tuua pärimusmuusika nende inimesteni, kes ei ole harjunud seda kuulama. Head näited on Zetod, Vägilased ja Paabel.

Samuti on näha, et ühiskond aktsepteerib seda muusikat ja võtab omaks. Viimasel Eesti muusikaauhindade jagamisel olid folgi/etno kategoorias nomineeritud nii Vägilased kui Zetod. Super ju!

Jalmar Vabarna: Pärimusmuusika on nagu laps — kui temast hoolitakse ja temaga tegeldakse, siis ta kasvab ja areneb.

Sandra Sillamaa: Usun, et pärimusmuusika populaarsus kasvab, sest üha rohkem noori tahab muusikakoolis ja ka kõrgkoolis seda õppida. Tuntakse huvi oma juurte vastu. Etnolaagritesse on tohutu tung. Ja festivalid! Viljandi oma on ju alati popp olnud ja järjest populaarsemaks muutub. Lisaks veel Viru Folk ja Hiiu Folk.

Minu meelest on väga lahe, et enam ei arvata, nagu tehtaks pärimust ainult kuskil metsas üksi olles, või et see on hoopis välja surnud. Noored elustavad selle jälle.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles