Muuseumis on vaatamiseks vanad ja uued kodarrahad

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Janis Pettai valmistatud hõbetatud vasest kodarraha
Janis Pettai valmistatud hõbetatud vasest kodarraha Foto: Sandra Urvak

​Teisipäevast on Viljandi muuseumis avatud näitus "Ilu ja vägi. Kodaratega kaelarahad", kus on välja pandud Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste valmistatud ja Pärnu muuseumi kollektsioonis leiduvad kodarrahad. Näitus jääb avatuks 18. maini.

Kodarraha on Eesti aladel tuntud kaelaehe, mida 18. sajandi algusest alates valmistasid kohalikud kullassepad. Nende valmistamisel kasutati hõberaha või meistri enda kujundatud münte, mis kaunistati pitsiliselt ühes või kahes reas kodarate sarnaste kiirtega.

Näitusel on kõrvuti Pärnu muuseumist pärit vanad kodarrahad ja rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste valmistatud tööd. Metallitööõpinguid alustavale tudengile on kodarraha kujundamine ja valmistamine üks  esimene ehtevalmistamise õppetöö. Selle käigus tutvutakse ehtetöö oluliste töövõtetega, näiteks saagimise, jootmise, mulgustamise, lihvimise, poleerimise ja oksüdeerimisega. Samuti saavad üliõpilased uurida, mõõdistada, üles joonistada ning tehnoloogiliselt analüüsida muuseumis leiduvaid vanu kodarrahasid. Vanade ehete ainetel luuakse ka oma kodarraha.

Omal ajal valmistasid kodarrahasid õppinud ja kogemustega meistrid, kellel olid oma äratuntavad käekirjad. Kujunduse järgi saab neid ehteid liigitada ja eristada. Üliõpilaste esimesed tööd on mängulised, julged, pisut ka mõneti eelarvamustevabad. Väljas on nii koopiatena valmistatud rahasid kui ka täiesti omaloomingulisi eksemplare. Kujunduses on kasutatud nii isevalmistatud kui vanu ja nüüdisaegseid münte.

Näitust ilmestab Inna Raua valmistatud Vändra kihelkonna naise rahvariiete komplekt koos kodarrahade ja teiste rahvuslike ehetega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles