Küünlakuu kuulutaja

Merit Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: shutterstock.com

​Veebruari teisel päeval tähistatakse küünlapäeva ja veebruar on selle järgi nimeks saanud küünlakuu. Ent küünlavalgust võib nautida aasta ringi. Eriti põhjamaises kliimas annab küünlatuli justkui lisasoojust. Küünlaleegi vaatamine rahustab ning sume valgus muudab toad õdusaks ja veidi salapäraseks.

Mida pimedam ja jahedam õues on – ja seda aega on Eestis üsna mitu kuud –, seda suuremaks kasvab kauplustes küünalamüük.

Looduslikust (loomsest või taimsest) rasvast valmistatud steariin leiutati enne (1813. aastal) kui parafiin (1830. aastal), parafiin on aga küünlavahadest odavaim ja populaarseim. Aastatuhandeid kasutatud mesilasvaha on alati olnud luksuskaup. Eestlane istus peeruvalgel XX sajandi alguseni ja ainult suuremate pidude ajal raatsis lambarasvast tehtud haisvat küünalt tossutada.

Rasvaküünalde valmistamine oli veel XX sajandi keskpaiku üsna tavaline: nii sai endale huvitava kujuga valgusallikaid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles