Samal ajal kui paljud elasid laupäeva õhtul teleri ees kaasa Getter Jaanile, trotsisid innukamad vihmast ilma ja otsisid muuseumiöös salapäraseid aardeid.
Mäluasutused kergitasid aaretelt saladuskatet
17. mai 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõtt-öelda päris kõrvale muuseumiöö «Eurovisioonist» siiski ei jäänud, sest näiteks Palamusel Oskar Lutsu kihelkonnamuuseumis sai vaadata selle otseülekannet.
Tänavu oli ettevõtmise teema «Öös on aardeid». Muuseumiöö koordinaatori Epp Alatalu sõnul oli aardejaht seotud eneserikastamisega. «Kui me midagi juurde õpime, saame ilusamaks ja targemaks,» lausus ta.
Ilm ära ei rikkunud
Viljandi muuseum, kuhu leidis laupäeval direktor Jaak Pihlaku ütlemist mööda tee 530 külastajat, pakkus aaretena välja Johann Köleri teoseid. «Meil läks üritus väga hästi ja oli meeleolukas, kuigi kartsime, et ilm rikub selle ära,» tõdes Pihlak.
Pihlaku jutu järgi oli ka selliseid külastajaid, kes on käinud seal kõikidel seni peetud muuseumiöödel. «Eks inimesed otsi samast kohast
uusi elamusi,» arvas ta.
Kui Viljandi muuseum 2009. aasta muuseumiööl muumiakuju näitas, käis seda
uudistamas üle 1600 inimese. Jaak Pihlak ütles, et suur huvi muuseumi vastu on küll teretulnud, kuid muuseumikülastus peaks olema siiski õpetlik, mitte üksnes sensatsioonist takka kihutatud massipsühhoos.
«Teisalt võib-olla tekib inimeses sellest käigust suurem huvi ja ta satub muuseumi teinegi kord,» lootis Pihlak.
Laupäeva õhtul käis 150 ettevõtmises osalenud Eesti muuseumis esialgseil andmeil vähemalt 62 000 inimest. Kõige populaarsem oli ootuspäraselt Kumu, kuhu jõudis üle 4700 uudistaja. Mullu oli muuseumiööl avatud 130 kohta, mida külastas enam kui 70 000 inimest.
Rääkivad aarded
Aaret tõlgendas iga mäluasutus omamoodi. Kui paljud pakkusid aardeotsimismänge, siis näiteks Võrumaa muuseum kutsus külastajaid üles tooma kaasa oma aarde. Tallinna lastemuuseum kinkis aga igale Aare-nimelisele meene.
Tartu ülikooli ajaloomuuseum pakkus sootuks teistsuguseid aardeid, näiteks esinesid kirjandusaare Mart Kivastik ja teatriaare Jüri Lumiste.
Kumu tõi muuseumiööl välja kümme armastatuimat aaret, mille hulgast sai valida oma lemmiku. Selleks tuleb muuseumiööle järgneva nädala jooksul minna Kumu kodulehele ja vastata küsimustele.
Lisaks aardejahile sai mitmel pool kaasa lüüa muudeski tegevustes. Järvamaal Jürimardi talumuuseumis oli igal külastajal kohustus kududa kangastelgedel viiesentimeetrine riba, Tartus trükimuuseumis sai endale postkaardi trükkida ning Kunda tsemendimuuseumis käejälje tsementi jäädvustada.
Jagus ka humoorikaid osavusmänge: Seidla tuuleveskis Järvamaal leidsid aset näiteks viljakottide tõstmise võistlus ja leivalabida jooks.
Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal sai lisaks püsiekspositsioonile vaadata koostöös Tartu mänguasjamuuseumiga valminud näitust «Talulaste mängumaa». Iga soovija võis endale voolida pulgalooma või meisterdada heinast nuku.
Et tegemist on talumuuseumiga, said huvilised tutvust teha mitmesuguste talutöödega. Julgemad proovisid kätt sepa abilisena, valmistades meistri käe all tinulisi ja tinanööpe.
Kurgja muuseumi direktor Monika Jõemaa hindas muuseumiöö igati kordaläinuks. «Üle ootuste hästi läks, käis umbes 130 külalist,» rääkis ta.
Muuseumiööl osalenud Kenno Soo tõdes, et temal oli Kurgjal huvitav, sest ta sattus sinna alles teist korda. «Sai näiteks vilepille ja korvikesi meisterdada. Igaühel oli midagi teha ja kõik võeti väga sõbralikult vastu. Loodus on seal samuti väga mitmekesine,» kiitis Soo.
Muuseumidesse pääses enamasti tasuta. Lisaatraktsioonid olid kohati tasulised, kuid siis kehtisid soodushinnad. Mõnel pool käis muuseumiööl külastajamäng. Kes jõudis Hiiumaal käia vähemalt kolmes programmi kuuluvas kohas, osaleb loosimises. Samuti sai laupäeval alguse Järvamaa muuseumimäng, milles tuleb 31. maini koguda passi viis templit.
Suur osa muuseume on tasuta avatud ka homme, rahvusvahelisel muuseumipäeval.
STATISTIKA
Viimase kümnendi jooksul on muuseumikülastuste arv suurenenud.
• Eesti muuseumides käidi eelmisel aastal 2,2 miljonit korda, mida oli ligi neli protsenti vähem kui aasta varem.
• 2001. aastaga võrreldes oli mullu 600 000 külastust rohkem.
• Viljandimaa muuseumides käidi 35 000 korda.
• Kõige enam külastatavad muuseumid olid mullu Ahhaa teaduskeskused Tallinnas ja Tartus, Eesti vabaõhumuuseum, Palmse mõis, Kumu ja Eesti põllumajandusmuuseum.
• Eestis oli mullu 245 muuseumi, nende seas enim koduloo- ning arheoloogia- ja ajaloomuuseume.
Allikas: statistikaamet