Kas Lembitu pearaha või tõsine teadustöö ehk Milleks kultuuriministeerium 10 000 eurot kulutab

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinaseestlaste vanema Lembitu järgi nime saanud linnus rajati Lõhaverre XII sajandi lõpul. Kui kahe riigi ühisettevõtmises vanema pealuud ka üles ei leita, siis kindel on see, et arhiivid võivad peita palju põnevat meie maa varasema ajaloo kohta.
Muinaseestlaste vanema Lembitu järgi nime saanud linnus rajati Lõhaverre XII sajandi lõpul. Kui kahe riigi ühisettevõtmises vanema pealuud ka üles ei leita, siis kindel on see, et arhiivid võivad peita palju põnevat meie maa varasema ajaloo kohta. Foto: Marko Saarm

​On juba üsna habemega lugu, et eestlaste kuulsa vanema Lembitu pealuu võib seista kusagil Poola muuseumis. Eesti ajaloolaste seas liikus see legend juba tubli pool sajandit tagasi. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel on nüüd uurimine taas käsile võetud.

Kuulu järgi olevat Poola tudengid möödunud sajandi seitsmekümnendatel Eestis kõnelnud, et kuskil Poola muuseumis on pealuu, millele on kirjutatud ladina keeles «Rex Estoniae», mis tõlkes tähendab Eestimaa kuningat.

Ministeerium on valmis toetama 10 000 euroga Eesti-Poola ühisprojekti, millega hea õnne korral ka kuulsa pealiku kolp võib välja tulla, kuid see pole kaugeltki ainus, mille järele ajaloolased Poola muuseumitesse ja arhiividesse lähevad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles