Kõlab nagu tõeline väärtfilm. Paljude meelest kõnealune taies seda muidugi ongi. Allakirjutanul olid aga võidelda omad võitlused ning nende käigus kujunes ka järgnev subjektiivne heietus.
Paik, kus draama tegevus toimub, on iseenesest taevalik. Me räägime ikkagi Põhja-Itaaliast. Aprikoosiaiad, kitsastel tänavatel vuravad jalgrattad, kaarte taguvad sonimütsiga vanamehed, puude varju kaetud rikkaliku toiduvaliku ja kaelani täis veinikarahvinidega lauad ning tubase lugemispausi ajal paljale jalatallale kosutust pakkuvad jahedad kivipõrandad. Kui lisada kõigele eelnevale tõik, et on aasta 1983, sirutuvad suunurgad veelgi innukamalt kõrvade poole, sest loorberiheki kõrval pargivad mänguklotse meenutavad pisikesed kandilised Fiati-põksud ning mobiiltelefonidest ja arvutitest ei oska keegi veel unistadagi.
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
/nginx/o/2018/01/26/7519811t1h6f25.jpg)