Politsei pidas kinni Karksi-Nuias laamendanud alaealised

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba möödunud aasta lõpul andsid Karksi-Nuia elanikud politseile mitmel korral teada akende lõhkumisest.
Juba möödunud aasta lõpul andsid Karksi-Nuia elanikud politseile mitmel korral teada akende lõhkumisest. Foto: Elmo Riig / Sakala

Juba möödunud aasta lõpul andsid Karksi-Nuia elanikud politseile mitmel korral teada akende lõhkumisest. Teated huligaanitsemisest sagenesid märgatavalt aga jaanuari keskel, mil ainuüksi ühe nädalavahetuse jooksul laekus politseile järjest kolm teadet majaakende lõhkumisest Tartu maanteel. Eelmise aasta lõpus alanud lõhkumistega kohe kedagi  seostada ei saanud. Küll aga hakkas politseile laekuma inimeste tähelepanekuid ja vihjeid võimalike süüdlaste kohta.

Vihjeid ja tõendeid kõrvutades jõudis Karksi-Nuia piirkonnapolitseinik kiirelt veendumusele, et kõikides neis huligaanitsemistes on alust kahtlustada kaht kohalikku noorukit. Noorukite senist käekirja, käitumismustrit ja kohalike tähelepanekuid arvesse võttes sättis piirkonnapolitseinik end möödunud nädalavahetusel Karksi vahele varitsusse. Ja instinkt ei vedanudki kogenud piirkonnapolitseinikku alt. Möödunud pühapäeva õhtul maksis poistele nende jultumus kätte ning piirkonnapolitseinikul õnnestus vahetult pärast järjekordset vägitükki noorukid kuumadel jälgedel tabada. Väikese Karksi vahel olid paksu pahandust külvanud 12- ja 13-aastane poiss.

Viljandimaa piirkonnapolitseinik Taivo Västrik nendib, et sageli on noorte huligaanitsemise põhjuseks huvitegevuse puudumine. «Oma tegu põhjendatakse igavusega ning kui sinna juurde lisada ka koostegutsemise tuhin, tulevadki sellised mõtted,» kõneles Västrik.

Piirkonnapolitseiniku sõnul näitavad need juhtumid ilmekalt, et ka siis, kui liigutakse hiirvaikselt hilisel ajal ja pahategija arvates ei ole keegi korrarikkumist nägemas ja tunnistamas, ei jää tegu teadmata. «Hea koostöö kogukonna ja politsei vahel aitab meid iga päev sammu võrra lähemale sellele, et turvatunne suureneks,» kõneles Taivo Västrik.

Et noorukid ei osanud esiti oma tegutsemisele mõistlikku selgitust või põhjendust anda, võtsid nad lõhkumised omaks, said aru, et olid valesti käitunud, ning lubasid tekitatud kahju hüvitada. Nüüd jääb kannatanute ja noorsandide pere vaheliseks sideohvitseriks noorsoopolitseinik, kes hoiab juhtunu lahendamisel ja ka noorukite edasisel käikäigul teravalt silma peal.

Elerin Tetsmann
Elerin Tetsmann Foto: Marko Saarm

Viljandi noorsoopolitseiniku

sõnul tuleb politseil ühes koostöövõrgustikuga leida parimaid lahendusi, kuidas korvata kannatanutele tekitatud kahju ning leida igavuses vaevlevatele poistele huvitegevus, mis aitaks neil edaspidi pahandusi vältida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles