Ehituses jääb puudu nii insenerierialade kui kutsekooli lõpetajatest

Uuringust selgub, et paljudel ehituse oskustöötajatel puudub erialane väljaõpe.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Lähikümnendil jääb ehituses puudu kolmandik insenerierialade lõpetajatest ning ligi veerand erialase haridusega oskustöötajatest, selgus ehituse tööjõu ja oskuste uuringust (OSKA) tuleviku tööjõu kohta.

Uuringu ühe autori, OSKA analüütiku Mare Uiboupini sõnul on ehituse erialade sisseastujate arvud kõrghariduses viimasel viiel aastal vähenenud veerandi võrra. Tema sõnul on tööturul puudus praktilise suunitlusega inseneridest, kes töötaksid projekti- või objektijuhina. Hoone tehnosüsteemide keerukamaks muutumise tõttu on eriti suur puudus kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridest ning veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneridest, kellele paraku rakenduskõrgharidust Eestis ei anta.

Uuringust selgub ka, et paljudel ehituse oskustöötajatel puudub erialane väljaõpe, kuid valdkonna teadmised ja oskused on ehituse keerukamaks muutumisel üha olulisemad. Oskustöötajad vajavad pidevat ja paindlikku täiendusõpet ning võimalust erialaste oskuste omandamiseks väiksemate osade kaupa nii tasemehariduses kui täienduskoolituses.

Analüütiku sõnul jääb järgmisel kümnendil ehituse tööjõuvajadus samaks.

Ehitus vajab aastas umbes 880 uut töötajat, kellest 385 on spetsialistid ning 495 oskustöötajad. Väikest hõivatute arvu kasvu prognoositakse inseneride, tööjuhtide, hooneautomaatika tehnikute ning veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukkseppade puhul. Viimistlejate ametikohtade arv väheneb lähikümnendil mõnevõrra.

OSKA ehituse uuringuga otsiti vastust küsimusele, kuidas muuta õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolituses, et täita valdkonna tööjõu ja oskuste vajadust järgmisel kümnel aastal.

Tuleviku tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.

    Tagasi üles