Juhtkiri. Pall on kooli käes

FOTO: «Sakala»

Sakala logo

Mida erinevamad on Eesti koolid, seda rikkalikum on meie haridusmaastik. Oleme ausad: algklassides on a ja o see, kas laps tunneb end koolis õnnelikuna, põhjalikum õppetöö tuleb hiljem. Ent lapsed vajavad erinevaid keskkondi. Ajapikku on haridustemplid muutunud kodukorra ja metoodika poolest eripalgelisemateks. Ja nii ongi hea.

Pealegi otsustavad selle, millisesse kooli jüts läheb, lõppude lõpuks vanemad. Nende otsust tuleb austada.

Kõigest sellest hoolimata on selge, et koolielu peab olema reglementeeritud. Kui asi puudutab meie järeltulevate põlvede käekäiku ja heaolu, peab kuhugi tõmbama selge piiri ning olema selle ületamise puhul resoluutne.

Kujutame näiteks ette, et mõnes koolis pole täidetud elementaarseidki tuleohutusnõudeid. Kas sellega tohiks leppida, juhul kui koolipere ise on sellega rahul? Loomulikult mitte. Sekkujaks saab sellisel juhul olla haridusministeerium, kes annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning võtab koolilt kas või tegevusloa ära, kui miski muu enam ei aita.

Täpselt niisamuti ei saa leppida näiteks sellega, kui kõik õpetamiseks vajalikud tingimused pole täidetud. Paraku võib tänasest lehest lugeda, et Viljandis tegutsevas Oja koolis leidis haridusministeerium nõnda palju puudusi, et teha tuli mitukümmend ettekirjutust.

Nüüd on pall kooli enda käes. Kui puudujäägid õnnestub tähtaegadeks kõrvaldada, on haridusasutus tõestanud, et suudab olla nõnda korrektne ja organiseeritud, kui lastega tegutsevalt asutuselt eeldatakse. Kui see aga ei peaks õnnestuma, on ministeeriumi kohuseks olla otsustav.

Tagasi üles