Metsades kuulutati välja erakorraline olukord

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Erakordselt suure sademete hulga tõttu kuulutatasid metsamajandajad Eesti metsades välja eriolukorra.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Erakordselt suure sademete hulga tõttu kuulutasid Eesti metsa- ja puidutööstuse liit ning Eesti erametsaliit Eesti metsades välja eriolukorra, sest märgades oludes metsatööde tegemine ei ole looduskeskkonna suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga.

Metsandussektor ei eelda finantsilist tuge tekkinud olukorras, küll aga riigi kinnitust tekkinud eriolukorrale. Eesti metsa- ja puidutööstus moodustab ligi viis protsenti Eesti sisekogutoodangust, tootes riigikassasse aastas teadus- ja haridusministeeriumi eelarve jagu maksutulu ning olles tööandja ligi 40 000 peamiselt maapiirkonnas elavale inimesele.

Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link kordas, et liidu soov ei ole küsida riigilt finantsabi metsandussektorile ning ta ei eelda, et erakorraline olukord annab iga lepingu puhul õiguse lepingulised kohustused täitmata jätta. «Küll aga ootame eri lepingupartnerite, ettevõtete ja ametkondade mõistvat suhtumist ja valmisolekut rakendada leevendusmehhanisme, et sektorit tabanud rasket olukorda mitte võimendada,» lausus Mikk Link.

Metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees Marek Kase leidis, et sellistes märgades ilmastikuoludes ei ole aktiivne metsamajandmine looduskeskkonna suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga. Nagu ta ütles, on olukord eriti keeruline metsast palka saavate inimeste jaoks.

Eelkõige oodatakse mõistmist finantsasutustelt ja suurtarbijatelt, EL-i toetusi menetlevatelt asutustelt ning sektori enda osalistelt. Samuti paluvad liidud riigi kinnitust eriolukorrale, mis võimaldab ettevõtetel oma koostööpartneritele tekkinud olukorda selgitada.

2017. aasta augustist alates on keskmiselt olnud sademeid kolmandiku võrra rohkem tavapärasest. Sügisene sajune ja soe periood on kestnud pikalt, riigi ilmateenistuse andmetel oli Eesti keskmine saju hulk augustis 104, septembris 137, oktoobris 158, novembris 107 ja detsembris 146 protsenti normist. Lisaks pole keskmisest soojem talve algus võimaldanud märjal pinnasel külmuda.

Suur sademete hulk põhjustab metsades üleujutusi. Enamikus kohtades pinnas ei kanna ning suur osa metsateedest on läbimatud või on neile seatud raskeveokite liiklemise massipiirangud. Sellest tulenevalt on metsatööde tegemine metsas osutunud probleemseks ja kohati võimatuks. Tavapärased ilmastikumõju leevendamise meetmed lankide valiku ning varude näol on ammendumas. Nimetatud olukord on seadnud raskesse seisu kõik sektoris tegutsejad, kes on seotud pikaajaliste lepinguliste kohustustega oma klientide ees.

Probleemid puudutavad erametsaomanikke, metsaühistuid, metsa ülestöötajaid, transpordiettevõtteid ja tööstust ning pöördumisega kutsutakse kõiki asjaosalisi üles erakorralistest ilmastikutingimustest põhjustatud vajakajäämistesse mõistvalt suhtuma.

Läti metsades kuulutati eriolukord välja eelmise aasta lõpus.

    Tagasi üles