Keskkonnaamet hakkab sellest aastast kaitsealadel veemootorsõidukite liikumislube väljastama varasema aasta asemel kuni viieks aastaks, et vähendada tarbetut bürokraatiat.
Kaitsealade veekogudele saab nüüd liikumisloa pikemaks ajaks
Keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Kaili Viilma sõnul on muudatuse eesmärk vähendanda iga-aastaste loataotlejate ja keskkonnaameti spetsialistide koormust. «Reeglid ja piirangud kaitsealade veekogudel sõitmiseks on piisavalt täpselt õigusaktidega määratletud ja välja kujunenud, et vältida mootorsõidukite kasutamisest tekkida võivat kahju looduskeskkonnale. Seepärast on veemootorsõidukite kasutamise üldised tingimused lisatud nüüdsest kohe ka liikumisloa uuendatud taotlusvormile,» selgitas Viilma.
Veemootorsõiduki liikumisluba saab kuni viieks aastaks taotleda Jõgeva-, Viljandi-, Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa kaitsealade veekogudel liikumiseks. Keskkonnaameti nõusolek veemootorsõidukitega liiklemiseks ei ole vajalik väljaspool kaitsealasid asuvatel veekogudel, Lahepera hoiualale jääval Lahepera järvel ja laevatatavatel veekogudel nagu Peipsi järv, Võrtsjärv ja Emajõgi, kus veesõidukitega liiklemist ei reguleerita looduskaitseseaduse alusel. Samas on osadel kaitsealadele jäävatel veekogudel mootorsõidukite liiklemine täielikult keelatud ja keskkonnaamet nende jaoks lube ei väljasta.
Sisepõlemismootoriga veesõidukite kasutamine ei ole lubatud rekreatiivsel eesmärgil nendel järvedel, mille pindala on väiksem kui 100 hektarit, ja jõgedel, mille laius on alla 10 meetri. Elektrimootoritele seda piirangut ei kohaldata. Kaitse-eeskirjadega on mis tahes mootoriga ujuvvahendiga sõitmine tavaliselt keelatud, sealhulgas näiteks Endal looduskaitsealal Endla järvel, Alatskivi maastikukaitsealal Kuningvere ja Mustjärvel, Karula rahvuspargis Ähijärvel, Peipsiveere looduskaitsealal Koosa järvel ja Vooremaa maastikukaitseala järvedel.
«Paneme kõigile looduses liikujatele südamele, et mootorsõidukite kasutamine on loodusele siiski häiring ja seepärast tuleks alati eelistada ilma mootorita liikumist – nii näeb, kuuleb ja kogeb ka ise rohkem looduses toimuvat,» selgitas Kaili Viilma.
Liikumisloa taotlusvorm on keskkonnaameti kodulehel.